Kuidas põletada aastaga 600 000 €

"Otsustasime investeerida pool miljonit eurot uude ärivaldkonda. Avasime nimelt suure šõuga Eesti suurima digitoodete kaupluse Tallinnas, kus oli kokku 1300 ruutmeetrit poepinda. Oma töötajate bänd rokkis avaüritusel ja olime kõik väga entusiastlikud. Kogu asi tehti valmis viie kuuga. Väga kiirele algusele järgnes paraku ka sama kiire lõpp. Meil õnnestus kulutada 600 000 eurot, mis on Eesti väikese ettevõtja kohta ikka päris palju," võttis Suursoo teema kokku.

Otsus pood sulgeda kuulub äriõpikute klassikasse – põhjuseks olid tulemuste ja tegeliku äriplaani drastilised erinevused. "Seni olime fookuse võtnud juba pea 20 aastat äriettevõtetele IT-lahenduste loomisele. Kuid kriis tähendas IT-sektoris üldiselt umbes kahekordset käibelangust. Sama juhtus ka MAXiga – me muutusime aastaga kaks korda väiksemaks," rääkis Suursoo.

"Aga see polnud halb – personalikulud õnnestus poole võrra alla viia, laovarud aga neli korda. Selle tulemuseks olime 2010.-2011. aastal oluliselt suuremate käibevahenditega, kui masusse sisenedes. Kõik oli väga hästi ja tekkis "lähme üles mägedele" tunne," kirjeldas ta oma ettekandes.

"Otsustasime võtta ette midagi täiesti uut – minna jaeärisse. Me olime üsna veendunud, et turul oli tühi koht. Täna teeme ITga seotud ostud kaubanduskeskustes väikestes poodides, kus valik on üheülbaline ja teenindajad nõu anda ei oska. Otsustasime teha suure valikuga suure poe. Seadsime eesmärgiks, et töötajad peavad suutma inimkeeli rääkida sellest, mida tarbija vajab," märkis Suursoo.

Ettevõtmisel oli jaeäri taustaga tegevjuht ning koostati põhjalik äriplaan, mis veenis asjaosalisi veelgi enam, et tegu on väga kasumliku äriga. "Mida sügavamale me analüüsides läksime, seda enam jõudsime järeldusele, et see nišš on täiesti katmata. Tähelepanu suurest pildist hakkas selle äriplaani vastas hajuma. Põnev oli, motivatsioon oli kõrgel, inimesed panustasid maksimaalselt. Asja käimapanekul kasutati tippnõustajaid, uutmoodi värbamine turu kahekordse keskmise palgaga oli omaette meediasündmus. Selle faasi lõpuks oli kulunud 200 000 eurot," kõneles ta.

Viis kuud pärast algust ja viis kuud enne lõppu ilmnesid esimesed kiirustamisest tulenevad tagasilöögid. "Eriti halb oli, et tagasilöögid hakkasid tulema ka põhiäris, kliendid muutusid rahulolematuks. Selle faasi lõpuks oli kulunud 300 000 eurot. Lõpuks mõistsime pärast kolm kuud kestnud poepidamist, et tulemusi pole ega tule. Õhus oli kriisi lõhna, tööpinge lendas lakke, algas rapsimine. Saime aru, et neid prognoose polegi võimalik täita. Faasi lõpuks oli kulunud 400 000 eurot," nentis Suursoo.

Asi lõppes kiirelt – pood otsustati sulgeda, kaotatud oli selleks hetkeks 600 000 eurot. "Tegime ausat ja avatud kommunikatsiooni, asi läks enam-vähem sujuvalt," nentis ta Pärnus esinedes.

Suursoo hinnangul oli üks põhilisi õppetunde, et uut asja ehitades ei tohi lõhkuda toimivat äri. "Ka saime selgeks, et mittelendava linnu tiibade kärpimine ei pane teda paremini lendama, vaid pikendab agooniat," tõdes Suursoo.

Nüüd peab tema ettevõte tegelema edasiminekuks motivatsiooni otsimisega "Keeruline on siduda neid, kes asja palju panustasid. On küsimus, kuidas hoida motivatsiooni ja luua uut ärkamist. See lugu tõi kaasa ka lahkujaid. Siin ongi kõige olulisem tegeleda inimestega – kui nemad kaotavad usu, ei hoia neid enam millegagi kinni," rääkis Suursoo ja leidis, et haavad parandab uute eesmärkide leidmine. "Projekt ebaõnnestus, aga ettevõte õppis sellest uuteks õnnestumisteks," võttis ta oma ettekande kokku.

MAX 123 on IT-taristu lahendusi ja teenuseid pakkuv ettevõte, mis loodi 1991. aastal. Firma sihtgrupiks on äriettevõtted ja avalik sektor.