"Finantstehingute maksu kehtestamise lõppeesmärgiks peaks olema, et sellega ühineks tulevikus võimalikult palju riike, ka väljastpoolt euroala ja ELi," ütles Meigas.
Septembri lõpus saatsid Saksamaa ja Prantsusmaa rahandusministrid Euroopa Komisjoni maksuvolinikule ja teistele liikmesriikidele kirja, milles kutsuvad asjast huvitatud riike nn süvendatud koostööle, et finantstehingute maks reaalsuseks saaks.
Tänaseks on sellisest valmisolekust märku andnud lisaks Saksamaale ja Prantsusmaale veel Austria, Belgia, Portugal ja Sloveenia. Soomes on mõte aga tekitanud äreva debati.
Homme arutavad asjade seisu Luksemburgis kohtuvad Euroopa Liidu riikide rahandusministrid.
27. septembril ütles peaminister Andrus Ansip pärast finantstehingute maksu arutamist valitsuse kabinetiistungil, et Eesti on huvitatud vähemalt maksu algatusgrupis osalemisest, et uue maksu põhimõtete väljatöötamisel kaasa rääkida.
Ansipi sõnul ei taha valitsus Eesti majandust finantstehingute maksu kehtestamisega kahjustada. Parimal juhul võiks taoline maks olla üleilmne. Ka juhul, kui Euroopa Liidus 27 liikmesriiki rakendaks seda ühtemoodi, võiks ta olla hea ja õiglane.
"Sest tunnistagem, pangandussektor võrreldes teiste majandussektoritega on alamaksustatud," lisas Ansip.
Seotud lood
Leedu on edasi lükanud plaani võimalikust liitumisest finantstehingute maksuga, mille ettevalmistus- ja algatusgrupiga on 11 riigi seas liitunud ka Eesti.
Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble ütles täna Brüsselis, et riigid, kes on asjast huvitatud, peaksid saama finantstehingute maksuga edasi minna.
Euroopa Liidu rahandusministrite viimasel kohtumisel läinud nädalal jõuti üksmeelele, et finantstehingute maks võib teoks saada n.ö tõhustatud koostöö korras, mis eeldab vähemalt üheksa riigi toetust – toppama jäämine oleks takistanud näiteks Austrias ja Saksamaal euroala alalise päästemehhanismi ESM jõustumist.
Rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et finantstehingute maksu osas on Eesti praeguseks teinud vaid avalduse valmisolekust koostööd teha, ei enamat.
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.