- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,25%7 711,76
- DOW 30−0,02%53 559,99
- Nasdaq −0,52%26 402,42
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,81
- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,25%7 711,76
- DOW 30−0,02%53 559,99
- Nasdaq −0,52%26 402,42
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,81
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Valmistuge kaks korda hullemaks
Nii ütles agentuurile Bloomberg Kleinwort Benson Investors analüütik Eoin Fahy. „Lähtuda tuleb kõige konservatiivsematest hinnangutest.“
Laias laastus on Iirimaa õppetunde kolm: esiteks on oluline kiiresti hinnata pankade kahjude õige suurus. Teiseks sundida panku need kahjud sisse võtma – näiteks „halva panga“ loomise kaudu, kuhu need hapuks läinud laenud koondatakse. Ja kolmandaks – võimalikult suure osa kahjudest peavad kanda aitama pankade võlausaldajad.
2008. a oktoobris, kui Iirimaa valitsus andis pankadele lausgarantii, nimetas toonane rahandusminister Brian Lenihan seda maailma odavaimaks abipaketiks. Kaks kuud hiljem möönis ta, et pangad võivad abi vajada 10 miljardit eurot. Kaks aastat hiljem käskis keskpank pankadel kapitalivarusid 29,2 miljardi euro võrra täiendada. Septembris 2010 vajasid pangad veel 12,1 miljardit, kui halvad laenud müüdi suure allahindlusega riigi loodud „halvale pangale“.
Pankade päästmise kulude kasv tekitas umbusu Iiri valitsuse võlakirjade vastu ja sundis valitsuse paluma IMFi ja ELi abipaketti. Alles siis telliti sõltumatu uuring pankade olukorra hindamiseks, mis leidis, et vaja on veel 24 miljardit eurot.
Hispaania on kaks sõltumatut uuringut juba tellinud ja tulemused peaksid laual olema 21. juuniks.
Edasi tuleb otsustada, mida kahjumitega ette võtta. Hispaania on siiani radikaalsemad soovitused tagasi tõrjunud, plaanides hätta sattunud pangad jalule aidata. Soome peaminister Jyrki Katainen ütles, et Hispaanial tuleks nagu Iirimaal halvad varad pankadest välja rookida.
Iirimaal müüsid pangad oma hapud laenud halvale pangale (NAMA) 57%-se allahindlusega. Tekkinud augud pankade kapitalis lappis valitsus. Teoreetiliselt pidanuks pangad seejärel jälle majandusele laenama hakkama, kuid praktikas pole asjad nii läinud – pangad eelistavad tulevaste kahjumite kartuses puhvreid kasvatada. Keeruline on ka pankade võlausaldajaid kahjumi kandmisesse kaasata – Hispaania valitsus ei pruugi söandada sellist otsust teha.
Iirimaa ja Hispaania kinnisvarakrahhi vahel on samas olulisi erinevusi – Iirimaal jõudsid kinnisvaralaenud tippu 77% tasemel SKPst, Hispaanias 29% tasemel. Hispaania pankadele kavandatav abipakett on 9% SKPst, Iirimaal 43%. Iirimaal on kinnisvara hinnad juba järsult alanenud, Hispaanias mitte.
Põhiküsimused on aga samad, hindavad Iiri analüütikud, prognoosides, et panganduse probleemid sunnivad ka Hispaania riigile täit abipaketti küsima. Eile kerkisid Hispaania kümneaastase tähtajaga võlakirjade intressimäärad juba 7%-le.
„Hispaania nagu Iirimaa on viimastel aastatel ellu viinud olulisi eelarve- ja rahandusreforme,“ ütles Bloombergile Dublini ülikooli rahandusprofessor Ray Kinsella. „Kuid nii nagu Iirimaal, on pankade stabiliseerimine liikuv sihtmärk. Hispaania ametivõimud ei jõua sündmuste arengust ette.“
Seotud lood
Järsk langus Hispaania elamukinnisvara turul tõstab küsimuse Hispaania pankade võimalikust täiendavast kapitalivajadusest.
Päeva esimesel poolel juubeldanud Hispaania aktsiaturg ja ühisraha euro on pärastlõunaks juba peaaegu enamuse tõusust käest andnud.
Riigikogu EL asjade komisjon arutas oma tänasel istungil abi andmist Hispaaniale, kuid lõpliku seisukoha kujundab komisjon pärast Hispaania laenuabi programmi koostamist ja tingimuste kindlaksmääramist.
Iirimaa majanduse kohandamise programmi seitsmes ülevaade näitab, et riik täidab etteantud tingimusi ning liigub järjekindalt põhieesmärkide suunas.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Loe lähemalt Äripäeva külastust
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Loe lähemalt Äripäeva külastust
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Loe lähemalt Äripäeva külastust
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele