Soome võib nõuda Hispaania pankadele plaanitavas abilaenus osalemiseks lisatagatisi, kui see raha peaks tulema euroala ajutisest abimehhanismist EFSF, teatas Soome rahandusminister Jutta Urpilainen.
„Praegu pole veel otsustatud, kas abilaen antakse ajutisest abifondist, millisel juhul Soome nõuab lisatagatisi,“ ütles Urpilainen eile õhtul korraldatud pressikonverentsil.
Alternatiiv on anda abilaen alalisest päästemehhanismist ESM, mis peaks käivituma juulist ning mis „tagab maksumaksjatele parema kaitse,“ ütles Urpilainen. Sellisel juhul Soome lisagarantiisid ei nõua, vahendas agentuur Bloomberg.
Euroala rahandusministrid otsustasid laupäeval toimunud konverentskõnel eraldada Hispaaniale finantssüsteemi stabiliseerimiseks kuni 100 mld euro suuruse abilaenu. Täpne summa selgub, kui selle kuu jooksul valmivad kahe konsultatsioonifirma hinnangud Hispaania pankade olukorrale.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Soome nõuab EFSFist antud laenudele lisagarantiid, kuna EFSFil ei ole eeliskreeditori staatust. ESMi eeliskreeditori staatus ning klauslid, mis võimaldavad kahjude jagamist erasektoriga, vähendavad tõenäosust, et ESMil reaalseid kahjusid kanda tuleb, ütles Soome rahandusministeeriumi ametnik Martti Salmi.
Kui Hispaania abi tuleb EFSFist, siis tähendab see seda, et Hispaania ise jääb kõrvale ning teiste euroala riikide osalused kasvavad, ütles Urpilainen.
Abi ettevalmistamine võtab nädalaid, mistõttu on tõenäoline, et abi tuleb siiski ESMist, ütles Urpilainen.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Nädal enne Kreeka valimisi, mis võivad turud uuesti rappuma panna, möönis Hispaania valitsus, et vajab ülejäänud euroala liikmetelt abi oma pankade jalule aitamiseks.
Me pole mingi Uganda, kirjutas Hispaania valitsusjuht Mariano Rajoy enne nädalavahetuse kohtumist rahandusministrile Luis de Guindosele saadetud toetavas SMSis.
Hispaania küsib oma pankade jaoks abipaketti, ütles täna euroala rahandusministrite telekonverentsile järgnenud pressikonverentsil Hispaania majandusminister Luis de Guindos.
Euroala rahandusministrid teatasid laupäeval telekonverentsi järel, et Hispaania saab oma pankade stabiliseerimiseks abilaenu.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.