Pangaliit saab nurgakivi

Komisjoni ettepanek on luua Euroopa Liidus ühtne pankade saneerimise ja kriisijuhtimise raamistik, mis tagaks kõigi liikmesriikide järelevalveinstantsidele ühtmoodi vahendid ja õigused otsustavaks sekkumiseks, sealhulgas meetmed pankade omanike ja võlausaldajate kaasamiseks, säilitades samal ajal paindlikkuse nende vahendite kasutamisel. Seda põhjusel, et üle Euroopa on pankade struktuurid ja võimalikud probleemid on väga erinevad.

Tegemist ei ole veel nn pangaliidu plaaniga, mida Euroopa poliitikud viimastel nädalatel korduvalt nimetanud on ning mis sisaldaks muuhulgas ühist Euroopa tasandil fondi pankade maksejõuetuse käsitlemiseks. Komisjoni ettepanek jääb praeguste aluslepingute piiresse ning tugineb eelkõige liikmesriikide järelevalveasutuste võrgustiku tihedamal koostööl. Küll aga võib see olla samm pangaliidu suunas, kui ka Euroopa valitsusjuhid ja parlament komisjoni ettepanekuid toetavad.

Komisjoni plaani järgi oleks igas riigis olemas kriisifond, mille vahendid koguneksid pankade iga-aastastest sissemaksetest. Neid saaks kohe kasutada, et oleks aega ette valmistada näiteks võlgade restruktureerimist. Vajadusel tuleb liikmesriikidel oma fondidest ka üksteisele laenata, säilitades omale siiski piisavad vahendid hoiustajate huvide kaitseks.

Kui tegemist on suure pangaga, mis tegutseb mitmes liikmesriigis, tuleb liikmesriikidel oma vahendid ühendada. Selline olukord tekkis näiteks Dexia või Fortis panga puhul, mis on tänaseks riigipiire mööda ära tükeldatud.

Komisjon näeb ette sellegi võimaluse, et kriisifond pankade maksejõuetusega tegelemiseks liidetakse hoiusegarantii mehhanismidega ühiseks fondiks. Seda võib aga takistada Euroopa tasandil ühtse järelevalveinstantsi puudumine, mille komisjon soovitab luua.

Selgelt näeb komisjoni ettepanek ette ka panga omanike ja võlausaldajate kaasamise pankade saneerimise kulude katmisel. Kui pank satub raskustesse ja kohustusi tuleb maha kanda, lähevad esimesena käiku panga esimese tasandi omavahendid, siis teise. Maksumaksja raha tuleks mängu kõige viimasena. Aastast 2018, et anda pankadele aega kohanemiseks ja praegu niigi närvilisi turge rohkem mitte destabiliseerida, saab võimalikuks ka pankade tagatiseta võlakohustuste mahakandmine. Kindlasti ei jätkaks ametis enam ka raskustesse sattunud panga vana juhtkond.

Komisjoni mõjuanalüüsi järgi suurendaks see pankade rahastamiskulusid 5–15 baaspunkti võrra. Need kulud jäävad oluliselt väiksemateks kuludest, mis majandusel tervikuna finantskriisi tagajärjel kanda tuleks, hindab komisjon.

Kõik need meetmed oleks kasutada siis, kui pank on juba raskustes. Suurem rõhk saab aga edaspidi olema sellel, et asjad nii halvaks ei läheks, mis eeldab paremat järelevalvet ning ametiasutuste suuremaid õigusi kriisi ennetamisel (ja lahendamisel). Vajadusel ka pangale järelevaataja või erihalduri määramist, kui panka on vaja ohtlikult kursilt ära tüürida. Ka peavad suurematel pankadel  edaspidi saneerimiskavad juba varem valmis olema.

Euroopa Komisjoni plaanid ei saa siiski seaduse jõudu enne, kui neile on toetuse andnud liikmesriigid ja Euroopa Parlament. See ei tule kindlasti kergelt.

Samuti ei aita komisjoni ettepanek lahendada lähiaja probleeme nagu Hispaania finantssüsteemi stabiliseerimine. Küll aga oleks see veel üks komponent üleüldises euroala valitsemise remondis.