Kõik varad ja võlad arvestatakse uude valuutasse, mille väärtus kukub otsekohe, kui Euroopa turud avanevad.
Muutus purustaks Kreeka majanduse mõneks ajaks peaaegu viimseni. Kaubavahetus raskeneks, ettevõtteid suletaks, töötus kasvaks ja importkauba hinnad tõuseks taevasse, kui neid üldse õnnestub saada.
Valitsus saaks selles olukorras laenata raha vaid oma keskpangalt.
„Kreeka konkurentsivõime paraneks, turism oleks odav ja see aitaks aja jooksul Kreeka uuele tõusule, Teisest küljest võib asi halvasti lõppeda, kui kaasneb plahvatuslik inflatsioon, mida ei õnnestu kontrollida,“ ütles Soome majandusuuringute keskuse ETLA tegevjuht Vesa Vihriälä.
Lihtne raha juurdetrükkimine ei aita, vaid Kreeka peaks kulude kärpimist ja maksude tõstmist jätkama, kuna muidu pole piisavalt maksutulu palkade ja pensionide väljamaksmiseks ja haiglate käigus hoidmiseks.
Kreeka peaks ka tagasi pöörduma läbirääkimiste juurde Euroopa Liidu, Rahvusvahelise Valuutafondi ja Euroopa Keskpangaga, sest riigi võlad pole kuhugi kadunud. Samuti nagu ei kao Euroopast mure, et see tulekahju võib edasi kanduda.
„Suurem probleem võiks olla see, et olukord põhjustab nn pangajooksu ehk raha kontodelt väljavõtmise Hispaania ja Itaalia pankadest. Selle vältimiseks teevad Euroopa Liit ja Euroopa Keskpank kõik,“ arvas Vihriälä.
Üsna varsti saab näha, kas Kreeka jääb hoiatavaks näiteks või piisab kriisimeetmete, riikide, pankade ja viimses hädas keskpanga jõust, et euroala püsiks ja euro ellu jääks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kreeka eurotragöödia on jõudmas finaali: on selge, et ei sel ega ka järgmisel aastal suuda Kreeka maksta oma võlgu ja eurotsoonist lahkuda, märkis Nouriel Roubini.
Rahvusvahelise Valuutafondi juhi Christine Lagarde’i sõnul oleks Kreeka eurost lahkumine „äärmiselt kallis“ ja keeruline.
Kreeka võimalik väljakukkumine euroalalt ei oleks enam Lehman Brothers, ütles rahandusminister Jürgen Ligi.
Kui Kreeka euroalast lahkumine on äärmiselt kallis ja keeruline, nagu ütles Rahvusvahelise Valuutafondi juht Christine Lagarde, tõusetub selle vältimiseks plaan kirjutada Kreeka võlad maha ja säästa end kahjude kuhjumisest.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.