"Iga rahvas teeb oma vead ise"

"Eks ta riskielement on ja turgudel see kindlasti kajastub, kajastub ka kõigi pensionisammastes, aga tõenäoliselt oleks see talutav," ütles Ligi pärast rahandusministrite kohtumist. "Veel hiljuti oli doominovõimalus väga tugev."

Ligi sõnul on turud kahjudega juba arvestanud ning need suures osas ka maha kirjutanud. Sellega, et ka Euroopa maksumaksjatel kahju kanda tuleb, Ligi ei nõustunud. "Maksumaksjad saavad oma laenud kätte. Need on eelislaenud ja neid parlamendid ei kingi," ütles Ligi.

Ligi möönis, et eurogrupis on Kreekas toimuva osas omajagu nõutust. Kreeklastega on raske läbi rääkida - iga väljaspoolne sõnum võib valimiste eel olukorda ainult halvemaks muuta. "Räägivad nagu meie õiguskantsler siin okupatsioonist," viitas Ligi kõrgendatud emotsioonidele. "Iga rahvas teeb oma vead ise."

"Oleme praegu vaoshoitud, kuid teisalt peab sõnum kohale jõudma ja seda peaks viima nende omad poliitikud. Aga kõik parteid on ajanud enne valimisi mingit paindlikkuse juttu, justkui oleks järeleandmise võimalusi. See ajab valija segadusse," ütles Ligi.

Arvamusküsitluste järgi, mis on tehtud pärast 6. mail toimunud ja selge tulemuseta lõppenud valimisi, on suurima toetusega parteiks tõusnud vasakparteide allianss Syriza, mis keeldub IMFi ja Euroopa Komisjoni abiprogrammi täitmast. Syriza poolt hääletaks praegu 20,5% kreeklastest, näitas 1000 inimese küsitlus. Valimised võitnud Nea Dimokratia oleks 19,4%ga teine ja sotsialistide Pasok 11,8%ga kolmas.

Esmaspäeva õhtul pärast eurogrupi kohtumist andis eurogrupi juht Jean-Claude Juncker mõista, et Kreeka võib eelarvedefitsiidi vähendamisel ajapikendust saada. Läbirääkimisi saab aga pidada vaid teovõimelise valitsusega.

Kreeka olukorra raskust kinnitasid täna avaldatud Eurostati andmed, mis näitasid esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes SKP kahanemist 6,2% võrra pärast 7,5% suurust langust läinud aasta neljandas kvartalis.

Ligi sõnul pingutavad partnerid, et Kreekat siiski euroalal hoida. Ent samal ajal on ehitatud tulemüüre, et kriis ei leviks. "ESMi (Euroopa Stabiilsusmehhanism - toim.) puhul ei vaielda ju selle üle, kas kreeklasi abistada või mitte, vaid selle üle, kas Euroopas tervikuna ehitada tulekollete ümber tulemüürid või lasta kriisil levida," ütles Ligi, nentides, et Eestis ei ole praegu veel selge, kas põhiseadus lubab ennast kaitsta või mitte.

"Küsimus on selles, kas me vaatame põhiseaduse kolme sõna või me vaatame tema mõtet," ütles Ligi. "Kui me oleme otsustanud, et finantsstabiilsus on parema Eesti huvides, siis on ESM põhiseadusega kooskõlas."

Ligi sõnul ei ole veto punkt, mille üle Eestis vaieldakse, teistes riikides "mingi sündmus". "See on loomulik, et rahvusvahelises õiguses seda pole," ütles Ligi, mööndes, et pole söandanud kolleegidega isegi jutuks võtta, et ESMi aluslepingut Eesti pärast muutma hakatakse. "Keegi ei anna mikroosalusega riigile sellist eelist," ütles Ligi. "Loomulikult ootame kohtu otsuse ära, aga et enne hakata oma kolleegidele midagi sellist rääkima - see ei ole tõsiselt võetav."

Ligi taunis ESMi käsitlemist kitsas juriidilises võtmes. "Kahju, et õiguskantsler levitab versiooni, et ESMi aluslepingu muutmiseks ei ole juriidilisi takistusi," ütles Ligi. "Juriidilisi takistusi pole ka minul, et kuu peale hüpata. Juura ei ole kõik. Rahvusvahelist õigust ei saa meie siin kirjutada vastu majandusloogikat."

Kommenteerides teisi eurogrupis arutusel olnud teemasid, ütles Ligi, et pankade kapitalinõuete osas sündinud kompromiss, mis jätab liikmesriikidele endile enam otsustamisõigust, on „optimumile suhteliselt lähedal“.

Euroopa Investeerimispanga kapitali suurendamisse, mis kohtumisel otsustamata jäi, suhtub Eesti aga skeptiliselt. „Põletavat rahavajadust ei ole,“ ütles Ligi, märkides, et tegemist on poolideoloogilise algatusega, mis lähtub eeldusest, et riikliku sekkumise suurendamine elu paremaks teeb. „Kui sõna võtmiseks läheb, siis väljendame skepsist,“ ütles Ligi.