Saksamaa IFO instituudi ärikliima indeks kerkis märtsis üllatuslikult viimase kaheksa kuu kõrgeimale tasemele.
Seda võib tõlgendada kui märki, et Euroopa suurim majandus pöörab uuesti kasvule, ehkki võlakriis on nõudlust Saksamaa kaupade järele Euroopas vähendanud, vahendas agentuur Bloomberg.
Indeks, mille aluseks on 7000 tippjuhi küsitlus, kerkis märtsis 109,8 punktile veebruari 109,7 punktilt. Bloombergi küsitletud analüütikud olid prognoosinud indeksi näiduks märtsis 109,6 punkti.
Saksamaa tööstustoodang kahanes sel kuul, kuna üle Euroopa on valitsused ja majapidamised oma kulusid koomale tõmbamas. Euroopa on Saksamaa suurim eksporditurg. Samas on edenenud euroala võlakriisi taltsutamine, eelkõige on turule leevendust toonud Euroopa Keskpanga likviidsuslaenud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„IFO tõusu vedas jaemüügi sektor, andes märku, et koduturg kaitseb Saksamaad teatud määral välisturul valitseva tormi eest,“ ütles Dekabanki ökonomist Andreas Scheuerle. „See aitab majanduslangust ära hoida.“
Läinud aasta viimases kvartalis kahanes Saksamaa SKP 0,2%.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Töötuse määr Saksamaal jätkas märtsis langust, alanedes 6,7%-le, mis on kahe Saksamaa taasühinemise järel madalaim näit ning vastupidine areng paljudes teistes euroala riikides valitsevale trendile.
Saksamaa majanduskasv saab üha enam tuge kodust – tööpuudus on riigis viimase kahe kümnendi madalaimal tasemel, palgatõus kiirenemas ning laenukulud odavnemas, ergutades euroala suurimas majandusruumis eratarbimist.
Saksamaa keskpanga juhi Jens Weidmanni sõnul ei või ametiühingute välja nõutud 6,3%-ne palgatõus Saksamaa avaliku sektori töötajatele saada riigis palgakõnelustel standardiks, mille poole peaksid püüdlema ka teiste elualade esindajad.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.