Eesti Puuetega Inimeste Koda toetab Haridustöötajate Liidu algatatud üleriigilist õpetajate streiki, olles seisukohal, et õpetajate ja haridustöötajate nõudmine töötasu tõsta on õigustatud.
Eesti on omaks võtnud kaasava hariduspoliitika, mis tähendab võimetekohase hariduse kättesaadavuse tagamist kõikidele ning puudega- ja erivajadusega laste paremat kaasamist tavakooli. Eesti haridus- ja infosüsteemi andmetel õpib meie üldhariduskoolides 139 000 õpilast, nendest 24 000 ehk 17% õpilaste koguarvust on hariduslike erivajadustega, teatas koda.
„Iga-aastaselt suurenev erivajadustega õpilaste osakaal tõstab ka õpetajate töökoormust ning vajadust spetsiaalse väljaõppega tugispetsialistide järele, kelle puudumine on paljudes Eesti koolides terav probleem. Lisaks väärib suuremat tunnustust ka erikooli õpetajate suur pühendumine,“ sõnas EPI Koja tegevjuht Karin Hanga. „Leiame, et kõikidele õpilastele peavad olema tagatud võrdsed võimalused hariduse omandamisel. Hea haridus saab alguse teotahtelisest ning motiveeritud õpetajast. Seetõttu on äärmiselt oluline kindlustada kõikidele õpetajatele ja haridustöötajatele konkurentsivõimeline töötasu,“ lisas ta.
Eesti Puuetega Inimeste Koda on katusorganisatsioon, mis ühendab Eesti puuetega inimeste organisatsioone ja mille liikmete hulka kuulub 16 maakondlikku puuetega inimeste koda ning 31 puudespetsiifilist liitu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Oleme streigiks valmistunud ning ühtegi tööseisakut seetõttu tehases ei teki, sõnas Elcoteq Tallinna tegevjuht Jan Kotka.
Oleme lähipäevadeks valmis ning oma teeninduskanalite töö, sh transport, ära korraldanud, sõnas Swedbanki personalidirektor Signe Kaurson.
Hariduskulud tuleb majanduskasvuga kooskõlas hoida, kulud võiksid jääda tasemele 7% SKT-st, rääkis haridusminister Jaak Aaviksoo tänasel pressikonverentsil.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.