- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,25%7 711,76
- DOW 30−0,02%53 559,99
- Nasdaq −0,52%26 402,42
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,81
- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,25%7 711,76
- DOW 30−0,02%53 559,99
- Nasdaq −0,52%26 402,42
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,81
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kreeka pankrot maksaks Euroopale triljon eurot
Kreeka korratu maksejõuetus tekitaks tervele eurotsoonile üle triljoni euro kahjusid ning jätaks Itaalia ja Hispaania sõltuma välisabist, leiab Rahvusvaheline Finantsinstituut (IIF).
"Kreeka valitsussektori korratul maksejõuetusel võivad olla väga olulised ja kahjustavad tagajärjed," kirjutas IIF ühes dokumendis, mille sai enda valdusse uudisteagentuur Reuters.
"On raske täpselt kokku liita kõiki neid teineteisest sõltuvaid kohustusi ja on raske näha võimalust, kuidas need ei ületa triljoni euro piiri," seisis dokumendis.
Reuters sai dokumendi enda valdusse tänu ühele allikale. Dokumendi kuupäevaks oli märgitud 18. veebruar ning see oli märkega: "IIF personalikiri: Salajane".
IIF soovib, et Kreeka võlausaldajad paneks ennast võlakirjavahetusele kirja enne neljapäevast tähtaega, mille eesmärk on säästa Kreekale üle 100 miljardi euro ja tänu millele saab riik stabiilsemale kursile.
Kui see samm poolehoidu ei võida, siis dokumendi järgi kannatab Euroopa keskpank tõenäoliselt suuri kahjumeid, sest prognoositult on keskpanga Kreeka-risk 177 miljardit eurot, mis moodustab 200% keskpanga kapitalibaasist.
Autor: Fredy-Edwin Esse, California
Seotud lood
Kreeka ei saa ilmselt kõiki võlausaldajaid neljapäeval kukkuvaks tähtajaks nõusse, et need „vabatahtlikult“ oma praegused võlakirjad uute vastu vahetaks.
Vilniuses, Riias ja Tallinnas on viimase kahe aastakümne jooksul kerkinud uued äripiirkonnad ja kümned moodsad büroohooned. Ent kuna nende tehnilised omadused muutuvad üha sarnasemaks, kerkib esile teine küsimus: kas omanäoline arhitektuur võib luua käegakatsutavat majanduslikku väärtust?
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Loe lähemalt Äripäeva külastust
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Loe lähemalt Äripäeva külastust
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Loe lähemalt Äripäeva külastust
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele