Ülemkogu võib otsustega taas liiga hiljaks jääda

Tulemüüride tugevdamisest sõltub omakorda G20 riikide valmisolek Euroopale IMFi vahendusel appi tulla. 

Tulemüürid ja keskpank aitavad eelkõige võita aega – püsiv kriisilahendus saab sündida vaid reformidest. Ent nagu paistab Ülemkogu järelduste eelnõust, on edusammud visad tulema. Eesistujariigi Taani aruanne tehtust nendib, et ehkki olulisi samme on astutud, on „reformid teatavates valdkondades takerdunud ja nende rakendamine ebaühtlane“. Eesti puhul on teemaks näiteks eripensionite süsteemi reform.

Valitsusjuhid allkirjastavad Brüsselis ka Saksamaa eestvedamisel sündinud rangema eelarvedistsipliini ja majanduspoliitika tihedama koordineerimise lepingu, mille osas värskeim tõrge on Iirimaa otsus leping rahvahääletusele panna. Tõenäoliselt tuleb sealt uus „ei“, ütles Iiri juhtiva majandusajakirja peatoimetaja. Põhjuseks iirlaste vimm, et vaatamata ELi ja IMFi abiprogrammi eeskujulikule täitmisele, pole iirlased Euroopast mingit leevendust saanud pangakahjude kandmisel, kus vastutustundetult laenu võtnute kõrval oli olemas ka vastutustundetult laenu andnud pool – peamiselt Saksamaa ja Prantsusmaa pangad.

 Iirlaste võimalik „ei“ nn fiskaallepingut siiski kraavi ei ajaks, kuna leping jõustub, kui selle on ratifitseerinud 12 riiki euroala 17st. Küll aga ei saaks Iirimaa sellisel juhul toetust suvel käivituvast euroala alalisest päästemehhanismist ESM – abiga saavad arvestada vaid rangema distsipliiniga nõustunud riigid. Samas heidaks Iirimaa „ei“ järjekordselt varju euroala üksmeelele kriisi lahendamisel.

Leping ise midagi eriti uut ei kätke – enamus nõudmisi ja norme on juba varasemast olemas. Küll aga kasvab lepingu aruteludega rahvusriikide parlamentides teadlikkus, kui oluline on distsipliinist kinni pidamine. Ühtlasi saaks Euroopa Komisjon oluliselt suuremad volitused normidest hälbivate riikide eelarveprotsessi sekkumiseks.

Samas võib Euroopa Keskpanga aktiivne tegutsemine survet poliitikutele vähendada, mis võib tekitada ennatliku kergenduse.  

Ülemkogu presidendile Herman Van Rompuyle Ülemkogu eel läkitatud kirjas hoiatab ELi tööandjate organisatsioon BusinessEurope, et majanduspoliitika tihedamaks koordineerimiseks seni tehtu pole veel rahuldavat tulemust toonud. „Need uued instrumendid pole andnud piisavat tõuget struktuurireformideks,“ kirjutavad organisatsiooni peasekretär Philippe De Buck ja president Jürgen Thumann, nimetades teise tõsise probleemina laenuraha rasket kättesaadavust.

Samas on võimalik, et valitsusjuhid hakkavad Ülemkogul arutama juba seda, kas aeglustuva majanduskasvu tõttu ei tuleks hoopis ümber vaadata eelarvedefitsiidi vähendamise osas riikidele seatud eesmärgid. Hispaania on äsja teatanud, et läinud aastal sihiks seatud 6%se defitsiidi asemel SKPst jäi see mullu enam kui 8% tasemele. Konkurentsivolinik Joaquin Almunia sõnul võib teema Ülemkogul üles tulla.