Swedbank ei kavatse osaleda, kui Euroopa Keskpank pakub selle kuu lõpus pankadele taas võimalust kolmeks aastaks madala intressimääraga laenu võtta.
Nii kinnitas täna panga majandustulemuste tutvustamisel Swedbanki finantsjuht Göran Bronner, vahendas Dagens Industri.
„Me ei osale selles. Näeme seda kui pangandussektori toetamist väga kriitilisel ajal. Leiame, et see on mainele kahjulik, kui maksumaksjate raha sellisel moel kasutada. Selles me osaleda ei taha,“ ütles Bronner.
Läinud nädalal Euroopa Keskpanga intressiotsusele järgnenud pressikonverentsil kritiseeris panga juht Mario Draghi sellist suhtumist, väites, et keskpanga pakutud võimaluse kasutamine „on äriotsus nagu iga teine“ ega kahjusta pankade mainet. Draghi ärgitas panku võimalust kasutama.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ühtlasi tuletas ta meelde, et pangad, mis keskpanga laenupakkumist kritiseerivad, ei näe mingit probleemi selles, et saavad abi keskpankade valuutavahetuskokkulepetest, mis samuti on riigipoolne abi. (Rootsi keskpank selles keskpankade ühisaktsioonis ei osalenud.)
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Esimese saja päevaga on Mario Draghi Euroopa Keskpanga juhi ametis teinud „peksupoisist kangelase“, enam ei süüdista keegi Euroopa Keskpanka kriisi ajal liigses passiivsuses.
Swedbanki kasum peab veelgi kasvama, et pank pikas perspektiivis tugevamaks muutuks, leiab Swedbanki kontserni juht Michael Wolf.
Euroopa Keskpanga juhi Mario Draghi sõnul ei anna EKP Kreeka abiprogrammile raha, sest neil on keelatud valitsusi rahastada.
Tänasel pressikonverentsil majandustulemusi kommenteerides kordasid Swedbanki juhid plaani koondada selle aasta esimesel poolel Balti riikides ja Rootsis kokku 600 inimest.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.