Tootlikkuse kasvuta viib palgakasv Eesti konkurentsivõime kiiresse hävingusse, leiab endine rahandusminister ja praegune riigikogu liige Aivar Sõerd.
Madalat palka on peetud aastaid Eesti eeliseks. Kas madal palk on Eestile siiani eeliseks, arutleb Aivar Sõerd.
No tegelikult peame ikka vaatama tööjõu tootlikkuse näitajat. See on põhiline. Euroopas on tootlikkuses suunanäitaja Saksamaa ja mida rohkem lõuna poole, näiteks Portugalis, Hispaanias, Kreekas, seda rohkem on tootlikkusega probleeme. Kui Eestis tootlikkusega asi käest ära läheb, on see riigi konkurentsi küsimus. Tehaste arv pole näitaja, eksportida saab teenust, näiteks ka turismisektoris. Lugesin jah seda artiklit (Äripäeva reedese lehe esikaanelugu – toim), seal oli mõte, et võiks kasumi (palkadena – toim) laiali jagada. Kuhu me nii omadega jõuaksime? Oluline on, et toodaksime ja ekspordiksime seda, mida vajatakse ja teeksime seda konkurentsivõimelise hinnaga.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Äripäeva tabel, kus võrdlesime edukate ettevõtete kasumit ja töötajate palgakulu, ei kandnud mõtet, et ettevõtja peaks kogu kasumi palkadeks maksma. See näitas, kuidas madal palgakulu aitab kaasa edukate ettevõtete ärile.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.