Maailma suurima mobiilsidevõrgu tootja Ericssoni aktsia on täna Stockholmi börsil kõige suurem kukkuja, kui neljanda kvartali tulemused valmistasid analüütikutele pettumuse.
„Kõik suuremad numbrid valmistasid pettumuse,” ütles Jyske Banki analüütik Robert Jakobsen. „Kulutused on selgelt vähenenud nendes piirkondades, mis muidu on Ericssonil viimastel aastatel väga head olnud. Nad juba teatasid aeglustumisest ning nende varajasem prognoos ka peegeldas seda. Kuid see, mis tuli oli nõrgem.”
Ericssoni aktsia on täna kukkunud 13%. Ericssoni neljanda kvartali kasum kahanes aastaga 66 protsenti, 1,5 miljardile Rootsi kroonile. Analüütikud ootasid 4,24 miljardi Rootsi kroonist kasumit. Kasum aktsia kohta vähenes 73 protsenti, 0,36 Rootsi kroonile.
Ericssoni tegevjuht Hans Vestberg ütles tulemusi kommenteerides, et ei plaanita ümberkorraldusi juhatuses ega rakendada suuremaid koondamiskavasid, vahendab Dow Jones Newswire.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Me ei plaani ümberkorraldusi juhtkonnas ega kavatse rakendada koondamisprogramme,” ütles Vestberg. „Selle asemel ma eeldan, et kõik meie äriüksused jätkavad keskendumist muutumaks tõhusamaks.”
Ericssoni müük langes Põhja-Ameerikas 21%. Nõrga seadmete müügi USA-s tingis asjaolu, et võrgusidepakkujad on liikumas CDMA raadiosidestandardilt järgmise põlvkonna tehnoloogiate poole.
„Selline tehnoloogiline muutus tähendab, et meie müük aeglustub, kuid aja jooksul investeeringud järgmise põlvkonna võrkudesse muutuvad meie jaoks väga oluliseks,” ütles Vestberg.
Seotud lood
Mina Ericssoni tulemuste suhtes pessimistlik poleks. See ei ole kindlasti suurem trend, sest andmeside ja interneti vajadus kasvab, arvas EMT juht Valdo Kalm.
Ericsson Eesti ekspordimahtude alanemine on peamine põhjus, miks oleme alates eelmise aasta septembrikuust täheldanud eduka tööstustoodangu haru ligi 50%-st langust, rääkis Nordea panga peaökonomist Tõnu Palm.
Vilniuses, Riias ja Tallinnas on viimase kahe aastakümne jooksul kerkinud uued äripiirkonnad ja kümned moodsad büroohooned. Ent kuna nende tehnilised omadused muutuvad üha sarnasemaks, kerkib esile teine küsimus: kas omanäoline arhitektuur võib luua käegakatsutavat majanduslikku väärtust?
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Võlakirju saab märkida 28. augustini