• OMX Baltic−0,42%314,42
  • OMX Riga0,26%938,51
  • OMX Tallinn−0,18%2 147,71
  • OMX Vilnius−0,66%1 503,06
  • S&P 5000,21%7 707,98
  • DOW 300,22%53 463,05
  • Nasdaq 0,16%26 331,09
  • FTSE 1000,14%10 743,35
  • Nikkei 225−3,16%65 326,42
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%98,07
  • OMX Baltic−0,42%314,42
  • OMX Riga0,26%938,51
  • OMX Tallinn−0,18%2 147,71
  • OMX Vilnius−0,66%1 503,06
  • S&P 5000,21%7 707,98
  • DOW 300,22%53 463,05
  • Nasdaq 0,16%26 331,09
  • FTSE 1000,14%10 743,35
  • Nikkei 225−3,16%65 326,42
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%98,07
Eesti ühe suurema piimatootja Aravete Agro laudakompleksi kõrval käivitub järgmise aasta aprillis koostootmisjaam, mis hakkab peamiselt veisesõnnikust saadava biogaasi abil toodetud elektrienergiat müüma vabaturul ning soojusenergiaga hakatakse kütma Aravete aleviku kortermaju.
Lehmasõnnikut pole Eestis biogaasi toormena varem kasutatud. Ettevõtmise taga on Urmas Sõõrumaa osalusega energiaettevõte OÜ Baltic Biogas, mis eelmise aasta alguses käivitas Jõelähtme prügilas biogaasil koostootmisjaama, ja uuendusmeelne Aravete Agro, mis esimesena Eestis ehitas robotlauda.
Jaam kütab küla ja toodab elektrit. Baltic Biogasi juhatuse liikme ja Aravete Biogaasi juhatuse esimehe Henry Uljase kinnitusel hakkasid nad Aravete Agroga biogaasijaama projekti asjus koostööd tegema juba 2008. aastal.
"Asi on lihtinimesele tume, sest kohalikud juhid ei räägi inimestega. Oleme jaama kohta lugenud vaid väikest sõnumit ajalehest, kui nurgakivi pandi," kurtis meestest jutukaim, endine ehitaja Eedo Rõngelep. "Elan korrusmajas, sooja üle ei saa nuriseda, küll aga selle üle, mis sooja eest välja peab käima. Oktoobris pandi küttehinnale 29% otsa."
Aravete Biogaasi aastane toormevajadus on umbes 100 000 tonni. Enamus vajalikust kogusest loodetakse saada Aravete Agro enda loomalautadest. Arvestuste kohaselt ei tasu sõnnikut kaugemalt kui 15 kilomeetrit vedada.
"Kääritamisprotsessi läbinud lägal pole enam ebameeldivat haisu, samuti hävivad lagundamise käigus näiteks umbrohuseemned," kirjeldas Henry Uljas kääritamisjääki. "Seega on see jääk tavasõnnikust isegi parem põlluväetis."
Aravetelt 15 kilomeetri kaugusel Järva-Jaani vallas loomapidamisega tegeleva OÜ Metsataguse Agro juhatuse esimehe Teet Kallakmaa sõnul pole keegi temaga sõnniku kui biogaasitoorme asjus kontakteerunud. "Tahaks kõigepealt ära näha, kuidas biogaasijaam tööle hakkab, eriti, kuidas see talvekülmas töötab," lausus Kallakmaa. "Praegu veame sõnniku põllu peale, muud varianti pole."
Kogemuste puudumine tekitab kahtlusi. Lisaks Aravetele on Baltic Biogas veel ühe biogaasijaama projektiga õige kaugele jõudnud. Nimelt plaanib Baltic Biogasi tütarfirma OÜ Tartu Biogaas hakata kevadel ehitama koostootmisjaama Tartumaale Ilmatsallu. Kavandatava koostootmisjaama elektriline võimsus on 1,5 MW ja soojuslik 1,5 MW. Koostööpartner on AS Tartu Agro, kellelt loodetakse biogaasitootmiseks saada aastas umbes 70 000 tonni sõnnikut.
Tartu Agro juhataja Aavo Möldri sõnul ei osale nad biogaasiprojektis osanikena, sest selleks pole vaba raha. Küll on nad sõlminud toorme tarnimise osas eellepingud.
"Enne jaama ehitamist Ilmatsallu oleks hea ära oodata, kuidas Aravete biogaasijaam käivitub ja kuidas neil talvine tootmisperiood läheb," rääkis Mölder. "Eks meil ole ka kahtlusi. Ikkagi Tartu linna lähedus ja võimalik lõhn. Või kui hea asi kääritusjääk ikka on, sest kääritamisel sööb bakter huumuseks vajaliku kiu ära, aga mullas on ju ka huumust vaja. Eks praktika näitab, mis juhtub."
Biogaasijaam kui innovaatilise lahendusega projekt tuleb omavalitsusele kasuks ja arvan, et pikapeale tuleb ka elanikele kasuks. Meie piirkond on olnud uuenduslikkuse koha pealt varemgi eesrinnas. Näiteks ehitas Aravete Agro esimese robotlauda Eestis.
Biogaasijaama käivitudes peaks vähenema lägast tekkiv ebameeldiv lõhn, kuna tulevikus ei hoita läga enam laguunides, vaid see suunatakse kääritamisprotsessi. Järgmisel aastal peaks soojusenergia jõudma Aravete aleviku korterelamutesse.
Kui suure hinnavõidu elanikud saavad, ei oska praegu öelda. Soojusettevõte Avoterm toodab praegu soojust vedelkütuse baasil. Tegelikult on see hais veel hullem kui läga hais, sest kui kütusemahuteid täidetakse, levib alevikus mitu päeva kõva masuudihais.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 17.08.26, 09:00
Riia ärikeskuse arendaja pakub 8,5% aastase tootlusega tagatud võlakirju
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

71.1%
17.5%
11.4%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele