Jälki tegu osav PR olematuks ei tee

Äripäeva lugejate küsimustele vastas suhtekorraldusbüroo Corpore partner ja juht Meelis Kubits.

Miks on olnud teie klientideks märkimisväärselt palju negatiivse kuvandiga ärimehi (Leonid Apananski, Ernesto Preatoni, Oliver Kruuda, Toomas Annus, Ain Hanschmidt, Enn Pant, Vjatšeslav Leedo, Guido Sammelselg jt) ja nende ettevõtteid? Kas olete raha eest valmis tegema kõike? Mnjah. Põhjalikuma uurimistöö tulemusel saanuks kokku veel volüümikama seltskonna. Personaalia nõuab ka mõnes osas personaalset vastust. Leonid Apananskiga oli mul võimalus töötada koos paaril aastal 1995-1997 ehk siis, kui ka tema asjad läksid päris hästi. Ja ma julgen öelda, et õppisin sellelt targalt juudi ärimehelt väga palju. Nii nagu suur osa tolleaegsest Eesti poliitilisest eliidist, keda ta seal kantseldas. Iseasi, kes seda nii väga enam tunnistada julgeb. Või võtame Guido Sammelselja, kes tuli 2000. aastal meie kontorisse ja ütles: "Pakkuda on järgmise viie aasta kõige huvitavam töö, raudtee erastamine." Ja erastamise lõpus 2001 ütles: "Poisid, te olete siin tublisti toimetanud, küsige boonust." Ja Guido pidas oma sõna. Töö oli huvitav ja saime ka makstud. Nii et kõiki töid tuleb vaadata omas ajas. Enamik on neist ju ka Äripäeva aasta ärimehed, mis ei ole seganud lehel enne või pärast valikut kriitiline olla. Kui me nüüd rahulikult analüüsime, siis saame aru, et Preatoni ja Pandi panus Eesti majanduse arengusse on hindamatu. Ja mida nad siis ikka nii väga halba meie väikesele ja uhkele rahvale teinud on?

Kas alustav ettevõte üldse peab mõtlema PRi peale või on see eeskätt suure ettevõtte mure? Olari Taal on vist kunagi öelnud, et kui ettevõtjad maksnuks õigel ajal suhtekorraldajatele kolmandiku sellest, mida nad on advokaatidele viinud, siis võinuks selle kaks kolmandikku endale jätta. Iga ettevõte peab mõtlema kommunikatsiooni peale, alustav seda enam.