Loetlege palun kolm viga, mida ei tohiks ettevõte kindlasti teha, kui ta ei taha oma mainet avalikkuse silmis jäädavalt rikkuda. Börsifirmadega on asi lihtne - valetamine, info varjamine või selle ilustamine. Muude subjektide puhul on aga maineküsimus oluliselt keerulisem. Ei ole siin midagi jäädavat. Inimese mälu on ikkagi väga lühike. Paljud sulid on tagasi. Kes teisel, kes kolmandal ringil.
Kes on parim avalikkusega suhtlev Eesti ärimees või tippjuht? Rein Kilk, kui võtta etaloniks Richard Branson. Kilk peaks tegema mingi selge jaebrändi ning keerama oma vitaalsuse rahaks.
Kas meedia teeb Eestis edukatele inimestele liiga või on osa inimesi andnud ka ise korraliku panuse, et neist enam väga positiivselt ei arvata? Ärapanemist ja kurjust on oluliselt vähem. Ja muidugi algab kõik inimesest endast. Kui tegu on ikkagi jälk, ega kommunikatsiooniga saa seda oluliselt muuta. Me keegi ei kujuta ette pealkirja "Näe, kus varastas, aga elegantselt". Suurim häda on minu meelest see, et kui tekib mingi tõsine faktiviga või valearvamus, siis seda enam online'i avarustest ei püüa.
Kas suhtekorraldajaid ei ole meie väikese riigi kohta mitte liiga palju? Vastab tõele, on palju jah. Erasektor reguleerib end ise, kuid avalik sektor on meil kummist. Omal ajal mõtlesin sellist mõtet, et ajakirjandus võiks teha avaliku sektori võtmeisikutega tehingu, mille käigus suur osa suhtekorraldajatest leiaks mingi muu funktsiooni. See sunniks ametnikke ja (oma)valitsejaid rohkem otse ning vahetult oma tegevust kommunikeerima, mitte vastama igale päringule vaid pressiesindaja kaudu.
Mis on keskmine eduka suhtekorraldaja palk? Edukal suhtekorraldajal ei saa olla keskmist palka.
Kas olete suhtekorraldajana ka ära öelnud mõnele kliendile? Mis on Teie eetilised tõekspidamised või on see nagu õigusbüroo, et teenindada saab iga kaabakat, kuni tal raha jagub? Ligi 17aastase praktika jooksul (kui jätta välja selged huvide konfliktid) oleme ära öelnud umbes korra aastas. Üha enam tekib olukordi, kus töö vastuvõtmine võiks tekitada probleemi mõne inimese või ettevõttega, kes ei ole seejuures meie klient, kuid kelle suhtes on kujunenud isiklik sümpaatia. Ma ei armasta raha nii palju, et selle nimel inimestega tülitseda.
Kas Teie hinnangul riik ja ettevõtjad kujundavad Eestist ühtset pilti või aetakse asju eraldi? Esiteks ma ei jaga seisukohta, et Eestil on justkui mingi suur maineline probleem. Oluline on olla heas kirjas naabrite seas, tuntud suurtel turgudel ja kohal seal, kus sünnivad olulised otsused. Seda põhimõtet on hästi järgitud. Ettevõtjate ja riigi koostöö on vältimatu ja toimib. EASi kampaaniad on harmoonias suurfirmade tegevusega. On üks väga lihtne põhimõte, mis sobib rakendamiseks nii tavakodanikule kui ka ettevõttele. Väljaspool riiki kodumaast halvasti ei räägita.
Kuidas hindate Eesti-Vene suhete hetkeseisu? Eesti-Vene suhteid hindan heaks. Või ütleme siis nii, et viimase kahekümne aasta jooksul on olnud üksikud perioodid, kus suhted on olnud paremad kui praegu. Tõsi küll, praeguste suhete eripära on see, et poliitikud omavahel praktiliselt ei suhtle. Ja mida me näeme? Suhtlema on hakanud inimesed. Turistid nii ühes kui ka teises suunas, ettevõtjad käivad väga tihedalt läbi, kultuurivahetus hoogustub. Ja see on ka suuresti Eesti turundusinimeste ja meie sõprade tehtud töö Venemaa suunal.
Kas olete nõus Raul Rebase artikliga "Poliitiku kollane surm" Postimehes? Kas kollase ja surma vahel saab tõesti võrdusmärki panna? On ju ka vastupidiseid näiteid. Sven Sester kukkus eelmisest riigikogust välja ja saade "Laulud tähtedega" tõi ta tagasi. Tabloidid on teatud olukorras ainuke võimalus üldse pildil püsida. Mulle meenub Savisaare näide kümmekond aastat tagasi, kui suured lehed teda eirasid. Ühel hetkel hakkas linnapea välja ilmuma Kroonikas. Kord ühe naisega, kord teise naisega, kord kahe naisega koos. Sven aga on üldse väga tubli mees. Minu üks esimesi kliente 1995. aastal. On päris selge, et kui poleks olnud Sesterit ja veel mõnda tarmukat Eesti ettevõtjat, siis kirjutaksin ise siin mõnele vastajale sapiseid anonüümseid küsimusi, selle asemel et neile Äripäeva peatoimetaja palvel vastata.
Autor: ÄP
Seotud lood
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.