Head uudised kuulutavad Eesti valmisolekut kriisiks

Tänase Äripäeva külgedel leiab loo nii jõulisest tööhõive kasvust kui ka jooksevkonto rekordsuurest ülejäägist ajal, kui Euroopa võitleb endiselt võlakriisiga ning maailma majandus tervikuna on ohus. Äripäeva ühineb oma hinnangutes analüütikutega, kelle arvates on Eesti ettevõtted suutnud uute oludega kohaneda ning on võimalikuks uueks kriisiks valmis.

Plussid ja miinused. Eesti Panga eile avaldatud andmetel saavutas Eesti septembris viimase paarikümne aasta suurima, 50 miljoni euro suuruse jooksevkonto ülejäägi, mis on ekspertide hinnangul positiivne makrouudis ja näitab, et oleme tarbimishullusest üle saanud, teenime tulu ekspordist ning oleme hästi ette valmistunud ka eurotsooni majanduskasvu aeglustumiseks. Samuti püstitab hoiuste maht igal kuul üha uusi rekordeid, ajal, kui laenumaht väheneb. Tähendab, et võlgu elamine on vähenemas ja inimestel on üha enam vaba raha. Eksport tegi veel teises kvartalis rekordeid. Ning kuigi kasvutempo näitab aeglustumise märke, püsib eksport endiselt tugeval vundamendil.

Tööga hõivatute hinnanguline arv kasvas tänavu kolmandas kvartalis 25 000 ehk 4,2% võrra. Eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes oli hõivatuid koguni 50 000 ehk 8,6% rohkem. Kokku oli III kvartalis 628 000 hõivatut - see on tase, mis jääb alla vaid buumiaastate tipule. Hõive kasv oli sedavõrd võimas, et tõenäoliselt ületas tööjõukulude kasv esimest korda pärast pea kaht aastat tööjõu tootlikkuse kasvu. Kuid nendel samadel headel numbritel on ka varjukülg. Nad kipuvad pigem peegeldama minevikus toimunut kui praegust olukorda. Teiseks näitavad, et Eesti kipub jälle kalduma ühele poole kreeni - seekord ekspordi poole. Samuti, et ülejäävat raha ei suunata mitte majandusse, vaid tasutakse laene või säästetakse hoiustel. See aga tähendab, et sisuliselt seisab näiteks sisetarbimine endiselt paigal ega toeta Eesti majandust.