Head uudised kuulutavad Eesti valmisolekut kriisiks

Tänase Äripäeva külgedel leiab loo nii jõulisest tööhõive kasvust kui ka jooksevkonto rekordsuurest ülejäägist ajal, kui Euroopa võitleb endiselt võlakriisiga ning maailma majandus tervikuna on ohus. Äripäeva ühineb oma hinnangutes analüütikutega, kelle arvates on Eesti ettevõtted suutnud uute oludega kohaneda ning on võimalikuks uueks kriisiks valmis.

Plussid ja miinused. Eesti Panga eile avaldatud andmetel saavutas Eesti septembris viimase paarikümne aasta suurima, 50 miljoni euro suuruse jooksevkonto ülejäägi, mis on ekspertide hinnangul positiivne makrouudis ja näitab, et oleme tarbimishullusest üle saanud, teenime tulu ekspordist ning oleme hästi ette valmistunud ka eurotsooni majanduskasvu aeglustumiseks. Samuti püstitab hoiuste maht igal kuul üha uusi rekordeid, ajal, kui laenumaht väheneb. Tähendab, et võlgu elamine on vähenemas ja inimestel on üha enam vaba raha. Eksport tegi veel teises kvartalis rekordeid. Ning kuigi kasvutempo näitab aeglustumise märke, püsib eksport endiselt tugeval vundamendil.

Tööga hõivatute hinnanguline arv kasvas tänavu kolmandas kvartalis 25 000 ehk 4,2% võrra. Eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes oli hõivatuid koguni 50 000 ehk 8,6% rohkem. Kokku oli III kvartalis 628 000 hõivatut - see on tase, mis jääb alla vaid buumiaastate tipule. Hõive kasv oli sedavõrd võimas, et tõenäoliselt ületas tööjõukulude kasv esimest korda pärast pea kaht aastat tööjõu tootlikkuse kasvu. Kuid nendel samadel headel numbritel on ka varjukülg. Nad kipuvad pigem peegeldama minevikus toimunut kui praegust olukorda. Teiseks näitavad, et Eesti kipub jälle kalduma ühele poole kreeni - seekord ekspordi poole. Samuti, et ülejäävat raha ei suunata mitte majandusse, vaid tasutakse laene või säästetakse hoiustel. See aga tähendab, et sisuliselt seisab näiteks sisetarbimine endiselt paigal ega toeta Eesti majandust.

Praegu valitsebki majanduses hirmu faktor. Ei julgeta investeerida, kuigi nii eeltoodud statistika kui ka tulevikuprognoosid nii rahandusministeeriumilt kui ka Euroopa Komisjonilt ennustavad Eestis majanduskasvu jätkumist. Hirmutunne võib ohtlikuks osutuda, sest igaks juhuks kriisi ootamine oleks kõige viletsam valik. Tormisel merel, käed rüpes, uppumist oodates saabki prognoosist isetäituv ennustus.

Oluline ei ole mitte ühest äärmusest teise pendeldamine, vaid optimaalse tasakaalu leidmine. Piltlikult tagab parima sõidujoone sujuv juhtimisstiil, kus liigutakse ühtlaselt nii mäest üles kui ka alla, vajutades vajadusel vastavalt kas gaasi või pidurit. Kahjulik ei ole mitte ainult piiritu optimism majandustsükli kõrghetkel, vaid ka paindumatu konservatiivsus majandustsükli põhjas.

Võib vastu vaielda, et Eesti majandus on väike ning sõltub suuresti välisteguritest. Osaliselt õige väide, aga jätab justkui välja, et Eesti on ühtlasi ise osa Euroopa ja kogu maailma majandusest. Iga Eesti ettevõtja on ise nii investor kui ka tarbija ning peabki oma huvidest lähtuvalt suunama majanduse käekäiku. Viimase 20 aasta jooksul on Eesti ettevõtjad tulnud kriisidest välja tugevamana kui varem. Nii ka seekord. Võib isegi väita, et Eesti majandus ja ettevõtlus on paremas korras kui riigi rahandus. Kui esimene üha kasvatab oma reserve, siis viimane vastupidi - varjab eelarve puudujääki reservide konsolideerimisega.

Autor: ÄP