- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,25%7 711,76
- DOW 30−0,02%53 559,99
- Nasdaq −0,52%26 402,42
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,77
- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,25%7 711,76
- DOW 30−0,02%53 559,99
- Nasdaq −0,52%26 402,42
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,77
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sarkozy võitleb finantstehingute maksu eest
Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy ütles täna, et G20 tippkohtumisel tehti suuri edusamme finantstehingute maksu kehtestamise suunas. Mehe sõnul on jõutud juba nii kaugele, et võib hakata rääkima konkreetsest maksutulude jaotamisest, kirjutab uudisteportaal Bloomberg.
„Prantsusmaa seisab selle eest, et maks realiseeruks. Me ei kavatse oodata ülejäänud maailma, et seda rakendada,” sõnas Sarkozy. USA president Barack Obama jällegi otsesõnu finantstehingute maksu heaks ei kiitnud. Selle asemel rõhutas president, et pangad peaksid kandma osa finantskriisi tagajärgede likvideerimise kuludest. Ühendriikide valitsuse ametnike sõnul tahaks USA kehtestada pankadele tasu, mis sõltuks asutuse võetavatest riskidest.
Siiani on finantstehingute maksu kehtestamise eest seisnud peamiselt Saksamaa ja Prantsusmaa. Toetajate sõnul aitaks see koguda tulusid, mida saaks kasutada kliimamuutustega võitlemisel ja vaesuse vähendamisel. Ühtlasi oleks see ka lisapanus rohkelt kärbitud riigieelarvetesse.
Autor: Maarja-Liis Mitri
Seotud lood
Euroopa Liidu rahandusministrid on Euroopas finantstehingute maksustamise suhtes väga erinevatel seisukohtadel, näitas tänane debatt rahandusministrite kohtumisel Brüsselis.
Vilniuses, Riias ja Tallinnas on viimase kahe aastakümne jooksul kerkinud uued äripiirkonnad ja kümned moodsad büroohooned. Ent kuna nende tehnilised omadused muutuvad üha sarnasemaks, kerkib esile teine küsimus: kas omanäoline arhitektuur võib luua käegakatsutavat majanduslikku väärtust?
Hetkel kuum
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele