Värskendaks Partsi mälu

Soovin ministri mälu veidikene värskendada. Tallinna suurprojektide rahastamise seisukohalt tähtis transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitati 6. märtsil 2008, kuid seda muudeti valitsuse 21. aprilli 2009 korraldusega ilma linnaga läbi rääkimata. Selle otsuse alusel lülitati kaks Tallinna suurprojekti - Põhjaväila ja Russalka ristmiku ehitus (välisabi 502,5 mln krooni) ning Nõmme raudteeülesõidu rekonstrueerimine (välisabi - 108,4 mln kr) mainitud kava põhinimekirjast välja. Sellise otsusega Tallinn nõus ei olnud, millest teavitasime ka majandusministeeriumi.

Kahjuks näitas nimetatud otsus riigi ebajärjekindlust tähtsate arenguprojektide üle otsustamisel ning soovimatust teha konstruktiivset koostööd vabariigi pealinnaga.

Arusaamatu oli ka Nõmme raudteeülesõidu projektiga toimunu. Kui riik koostas transpordi investeeringute kava, esitas linn 10. mail 2007 taotluse nii Pääsküla kui ka Nõmme raudteeülesõitude rekonstrueerimise projektide investeeringute kavva lülitamiseks. Riik praakis Pääsküla projekti välja. Hilisem linna korraldatud tasuvusuuring näitas, et nii majanduslikult kui ka kogu linna liiklusskeemi optimaalse lahenduse seisukohalt oleks otstarbekas rekonstrueerida esmalt just Pääsküla raudteeülesõit. Sellest lähtuvalt tegi linn 22. detsembril 2008 riigile ettepaneku asendada Nõmme projekt investeeringute kavas Pääsküla projektiga. Ettepanek jäi aga rahuldamata, tagatipuks lülitati Nõmme projekt kava põhinimekirjast üldse välja.

Haabersti ristmiku rekonstrueerimist pole aga siiani abikõlbulikuks projektiks peetud, mis tähendab, et kogu finantseerimine on linna kanda. Arvestades projekti maksumust, on selle elluviimine võimalik pärast Ülemiste ristmiku valmimist.

Lõpetuseks avaldan lootust, et järgneva programmperioodi aastad kujunevad ELi struktuurivahendite rakendamisel Euroopa Komisjoni, Eesti riigi ja Tallinna koostöös senisest märksa edukamaks. Usutavasti mõistavad kõik, et ainult üheskoos tegutsedes suudame ellu viia ELi ühtekuuluvuspoliitikat, mis tagaks nii Eesti kui ka kogu Euroopa globaalse konkurentsivõime ning oleks oluliseks hoovaks majanduskriisist väljumiseks.

Kommentaar 22. septembri Äripäevas avaldatud majandusminister Juhan Partsi väitele