17-liikmeline eurotsoon võib võlakriisist väljudes olla teistsugune, lausus president Toomas Hendrik Ilves intervjuus majandusuudiste kanalile Bloomberg.
"Arvan, et eurotsoon ei pruugi tulevikus olla samasugune kui täna," lausus Ilves.
"Ma ei näe eurotsooni kokku varisemas. Euro ja eurotsooni kestmine on rahanduslikult vastutustundlike liikmete huvides. Sama huvi on ka teistel liikmetel, kes pole nii vastutustundlikud, kuid neile ei pruugi seda luksust jääda."
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroopa Ülemkogu president Herman Van Rompuy hoiab euroala ühiste võlakirjade üle vallandunud debatis Saksamaa ja Prantsusmaa poole, jagades seisukohta, et esmalt peavad Euroopa riikide majandused ja eelarvepoliitika omavahel n.ö lähenema – alles siis saab kaaluda ühiste võlakirjade emiteerimist.
Riigikogus valiti täna presidendiks Toomas Hendrik Ilves.
Kõlavad suurnimed ütlevad, et euro edasiseks eksisteerimiseks peavad osad riigid ühisest rahaliidust lahkuma.
17liikmelise euroala tootmisaktiivsus langes augustis, kuid üldine erasektori aktiivsus jätkas kasvu tagasihoidlikus tempos, selgus piirkonna ostujuhtide indeksi esialgsest näidust, vahendab MarketWatch.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.