Börsid ootavad reedet

Uudiseagentuur Reuters tõi välja võimalikud variandid, milliseid meetmeid Bernanke oma kõnes mainida võiks.  Üldiselt arvatakse, et vaatamata turgude kehvale olukorrale, reedel kvantitatiivse leevendamise kolmandast voorust veel ei teatata, sest keskpangal on veel hindamata teise vooru mõju USA majandusele.

Ka mitmed keskpanga esindajad on väitnud, et hetkel QE3-e veel oodata pole. Näiteks St. Louises asuva Föderaalreservi haru president James Bullard sõnas, et kuigi pank võib võlakirjade ostmist jätkata, kui olukord majanduses peaks hullemaks minema, siis hetkel pole aeg taoliseks käiguks veel sealmaal.

„Mis puutub Bernanke kõnesse Jackson Hole’is, siis inimesed on valmis tõsiseks pöördeks poliitikas. [Aga] me arvame, et finantsturgude olukord peab veel hullemaks minema, et tuleks QE3,“ kommenteeris olukorda Simon Derrick, finantsteenuseid pakkuva BNYM-i valuutaosakonna juht.

„Arvestades vestlusi meie klientidega, arvame, et investorid oleks väga üllatunud, kui Bernanke kõne mingilgi määral võlakirjade soetamist ei puuduta,“ kirjutavad Goldman Sachsi aktsiastrateegid, lisades, et see võib tähendada ka näiteks Föderaalreservi otsust reinvesteerida laekumised valitsuse obligatsioonidelt, mille tähtaeg saabub lähiajal, kümne- ja kolmekümneaastastesse võlakirjadesse, et hoida all pikaajalisi intressimääri.

Mida kindlamaid vihjeid rahatrüki jätkamise kohta Bernanke annab, seda suuremat aktsiaturgude tõusu on arvatavasti oodata. Eelmise augusti sõnavõtu tulemusena alustas S&P 500 rallit, mis 2011. aasta maiks oli indeksi viinud ligi 25% kõrgemale.

Samas on QE3-ga alustamisel ka takistusi, mis keskpanka ettevaatusele sunnivad. Üheks selliseks takistuseks on kasvav baasinflatsioon, mis samal ajal kui Föderaalreserv on lubanud intressimäärad 2013. aastani rekordmadalal tasemel (0-0,25%) hoida, turgudele rahasüstimise korral veel kiiremini kasvama võib hakata.

Texase kubernerist presidendikandidaat Rick Perry pidas aga Bernankest reeturlikuks enne 2012. aasta valimisi uut raha turgudele paisata. Osalt on selle taga ka viha, et siiamaani pole keskpanga poliitikast suuremat kasu olnud, kui teemaks on töö- ja kinnisvaraturu olukorra parandamine.

„Ajalugu näitab, et need 600 miljardit dollarit pole USA majandusega eriti midagi teinud. See on ikka samas punktis, kus eelmise aasta augustiski: peaaegu languses,“ sõnas investeerimispankur Neil Dwane.

Autor: Maarja-Liis Mitri