Inimest arvestamata ettevõte jätkusuutlikku edu ei saavuta

Esikohal inimene. Inimene kui ressurss algab küll iga üksiku indiviidi võimekusest, haridusest ja kogemustest, kuid tõeline jõud kasvab välja vabade inimeste omavahelistest suhetest, koostoimest ja ühistööst. Inimlike võimete kõrge areng on saanud kõrge tootlikkusega ettevõtete, kuid ka kõigi teiste efektiivselt toimivate organisatsioonide aluseks. Kui aastatel 1960.-1980 liideti läänelikule individualismile ja vabadusele Jaapanist pärit vabatahtlik kollektiivne töö ühiste väärtuste suurendamiseks, kui tootja ehk vahetu tööülesannete täitja muutus masinalisandist ja objektist loovaks partneriks juhtidele ja inseneridele, kasvas ettevõtete võimekus püsima jääda ja areneda, ning tulukus.

Demokraatia ei ole seega vaid poliitikategijate suus kergeks kulunud sõnakõlks, vaid kitsamas mõttes ka üks tänapäevase tootmise aluspõhimõtteid. Kui me muidugi ei samasta demokraatiat juhitamatuse või lärmaka Novgorodi veetseega! Peame silmas ikkagi korda ja süsteemi, kuid mis põhineb mitte ainult kirjalikel (töö-)lepingutel, vaid ka protsessis osalejate vastastikkusel usaldusel ja lugupidamisel, koostööl ja ühiste väärtuste tunnetamisel. Jätkusuutlik ja paremat tulemust andev on psühholoogiat arvestav, kõiki protsessi subjekte võrdselt kohtlev töökorraldus.