Obamal on plaan B

Samal ajal jätkub demokraatide ja vabariiklaste kemplemine võlapiiri tõstmise tingimuste üle. Kokkuleppe saavutamine 2. augustiks ei tähenda veel, et probleem lahendatud oleks, sest USA peamised reitinguagentuurid on ähvardanud riigi krediidireitingut alandada ka siis, kui kokkuleppe tingimused pole piisavalt ranged, et defitsiiti vähendada. Reitingu langus muudaks laenamise automaatselt kallimaks ja takistaks USA majanduse juba praegu vaevalist taastumist majanduskriisist.

Pärast nädalatepikkust debatti on mõlemad parteid suutnud kokkuleppe raamistiku osas enam-vähem üksmeele leida.  Praeguseks on vaidlused laskunud detailidesse ja kumbki partei ei soovi oma seisukohtadest taganeda. Mõlemad erakonnad süüdistavad üksteist riigi huvide eiramises.

Kui veel eile päeval oli õhkõrn lootus, et Esindajatekoja vabariiklasest spiikri John Boehneri defitsiidi vähendamise kava võib Kongressis läbi minna, siis täna kustus seegi ja kava üle hääletamine lükati kolmapäevalt neljapäevale.  Pärast analüüsi leiti, et plaani järgi kärbitaks kümne aasta jooksul 350 miljardi dollari võrra vähem kui algselt väidetud 1,2 triljonit. Selle teate peale kiirustas Boehner oma kava ümber tegema.

USA president  Barack Obama on ähvardanud Boehneri plaanile veto peale panna ja Senati demokraatide liider Harry Reid on kommenteerinud, et plaan on juba eos hukule määratud. Lisaks sellele ei poolda Boehneri kava ka konservatiivsed niinimetatud Teepartei republikaanid, kes keelduvad toetamast maksutõusu ja nõuavad palju karmimaid kärpeid sotsiaalprogrammides, mida Obama demokraadid traditsiooniliselt kaitsevad.

Valge Maja ütles teisipäeval, et hetkel tehakse Kongressiga tihedat koostööd, et töötada välja kõigile sobilik plaan B. Plaani sisu on jäetud veel avalikustamata.

Kuigi antud tupikseis veab ka aktsiaturge langusesse ja mures investorid paigutavad raha üha enam kulda ning ostavad turvalisemat Šveitsi franki, pole paanikast veel märki. Turgudel usutakse, et arvatavasti ootavad parteid kokkuleppega viimase hetkeni,  arvestades kahju, mida võib oma huvidest liiga vara loobumine parteidele kaasa tuua, kommenteeris Standard Chartered Banki esindaja Stephen Green.

Reutersi uuringu andmetel on ka USA tavakodanikud üha enam kriisi pärast mures ja 56% küsitletutest toetab defitsiidi vähendamisel vabariiklaste vastuseisu kohanud Obama plaani, mis kombineerib maksutõuse ja kulutuste kärpeid.

Vaatamata teatud erinevustele on nii Harry Reidi kui ka John Boehneri defitsiidi vähendamise kavadel palju sarnast. Reidi sõnul ei suuda ta mõista, miks vabariiklased demokraatide kava ei toeta, sest plaanis pole maksude tõusu ja kavas olev kulutuste vähenemine on juba vabariiklaste heakskiidu saanud. Mehe meelest toob kava vabariiklastele kätte täpselt selle, mida nad soovinud on.

Obama on öelnud, et ei saa Boehneri kava aktsepteerida, sest see tähendaks võlalimiidi kergitamist kahes jaos, mis tekitab ohtu, et praegune olukord võib enne 2012. aasta novembri valimisi korduda. Reidi kava tõstaks võlapiiri ühe korraga piisavalt, et valimistest läbi minna. Samal ajal pole kumbki kava defitsiidi vähendamise osas piisavalt range, et garanteerida, et reitinguagentuurid USA reitingut vähendama ei hakka.

Autor: Maarja-Liis Mitri