Euroopa Liidu päästefondi seadusevastaseks pidav Tübingeni ülikooli majandusprofessor leiab, et Kreeka on juba pankrotis.
„Finantsabi on veel ainult Euroopa pangandussektori päästmiseks,“ ütleb Saksamaa üks teravam eurokriitik, Tübingeni ülikooli emeriitprofessor Joachim Starbatty intervjuus Spiegel Online`ile.
„Euroopa Liit loobib massiliselt head raha halvale järele. Kreeka rahvas aga peab taluma brutaalseid säästumeetmeid. See ei ole legitiimne,“ ütleb Starbatty.„Kreeka on juba pankrotis. Sellele riigile tuleb anda võimalus majanduslikult jälle jalule tõusta,“ arvab professor ning loodab, et majanduslikule mõttetusele pannakse piir.
Starbatty arvates võimaldab euro päästefond ainult aega võita, seda aga kahjuks ei kasutata. „Kreeklastel tasuks rahaliidust vabatahtlikult välja astuda ning oma drahm devalveerida. Nii saaksid nad oma võlgu vähendada. Kui jätkame nagu seni, on vaja järjest uusi miljardeid. See käib ka Iirimaa ja Portugali kohta – ja võib-olla koguni Hispaania kohta.“
Artikkel jätkub pärast reklaami
Starbatty ei usu, et Kreeka lahkumisel kogu eurotsoon kokku variseks, sest raske saaks olema vaid võlgades riikidel: „Doominoteooria on eksitav. Kas Soome ja Holland variseksid kokku? Mida kauem me ootame, seda kõrgemaks kulud kasvavad.“
Autor: Katri Soe-Surén
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eurotsooni rahandusministrid otsustasid anda Kreekale võlakriisist väljatulekuks rohkem aega, pikendades abilaenu tagasimakse tähtaegu ja alandades intresse.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Võlakirju saab märkida 28. augustini