Tahvlifirma juht: ettevõtjana ma Kreekale raha ei annaks

„Iirimaa, Hispaania ja Portugali inimesed saavad vähemalt aru, et laen tuleb tagasi maksta,“ rääkis Reinumägi. „Kreeka puhul – kas see on valitsuse viga või meedia viga –, aga sealsed inimesed arvavad, et neile antakse raha juurde, et elage aga endiselt hästi.“

Reinumägi sõnul usub ta, et Hispaania, Portugal ja Iirimaa suudavad oma kulud kontrolli alla saada, aga Kreeka ei suuda. „Minu veendumust toetab see, et Kreekas on riigikulud aetud liiga suureks, samuti on seal sotsiaalsed hüved kasvanud üle pea praeguse majanduse juures.“

Selle nädala neljapäeval kiitis valitsus heaks Euroopa kriisiabi lepingute eelnõud, mis tähendab, et Eesti maksab rahahädas riikide alalisse kriisiabifondi (ESM) viie aasta jooksul (2013-2017) kokku 148,8 miljonit eurot.

„See summa ei ole väike, aga see summa ju tegelikult laenatakse, mitte ei anta niisama heast meelest,“ kommenteeris Reinumägi. „Selge see, kui see asi käest ära läheb, mida ma Kreeka puhul arvan, et see ka niimoodi juhtub, siis sellisel juhul muutub abipakett ju kaheksa korda kallimaks. Mina ettevõtjana ei annaks sinna kohta laenu, kust raha tagasi ei tule. Kuna Kreeka reitingud on nii madalad, siis mina Kreekale ei annaks.“

Äripäev avaldab homme ülevaate, mida Eesti elanikud raskustes ELi riikide toetamisest arvavad. Äripäeva tellimusel valminud Emori uuringus küsisime, kas Eesti riik peaks rahaliselt toetama võlakriisis olevaid Euroopa Liidu riike?