Isegi meediavaidlusi ei lahendata meedia kaudu

Äripäeva veebiväljaandes ilmus 11. juunil kaks uudist. Ühes ("TV3 uudistes kiselnud naine nõuab kanalilt 6391 eurot") märkis TV3 juhatuse liige Priit Leito, et TV3 vastu on esitanud hagi uudistesse jõudnud naine, kes ekraanil kähmles, lõhkus telekanali võttetehnika ja viidi politseisse. Teises ("Spetsialist: meediavaidluste arv tõusnud") märkis meediavaidluste spetsialist Ants Nõmper, et inimesed on asunud hüvitisi "kalastama" ja tänane regulatsioon karistusliku hüvituse näol ei ole vajalik, kuna isikud võivad teoreetiliselt saada suurema kahjusumma kui varasema seaduse alusel.

Jah, Eestis on inimesi, kes julgevad ja tahavad enda põhiõiguslikke õigusi kaitsta. Isikuid, kes tunnevad, et nende näitamine meedias vales kontekstis, alandaval viisil ja ilmselgete solvangute taustal ei ole lubatav. Üheks selliseks inimeseks on ka "kiselnud naine", kes julges esitada TV3 vastu kohutusse kahjunõude. Selguse huvides pean märkima, et nimetatud "kisklevat naist" esindan mina, TV3 esindab aga vandeadvokaat Ants Nõmper.

Üllatav on lugeda TV3 jõulisi väiteid asjaoludest (kähmlemine, lõhkumine jne), mida kohtus alles tuleb hakata hindama ja sisuga täitma. On üldteada hea tava, et enne kohtuotsust ei hakata meediaga manipuleerima. Täpselt seda praegu tehakse. Kohtunikule püütakse meedia kaudu luua kohtusse pöördunud isikust negatiivne kuvand. Mis omakorda toob kaasa uue meediatähelepanu. See võib aga luua juba enne kohtuvaidlust hagejale alusetult negatiivse fooni. Sellele lisaks ütleb kostja esindaja, lugupeetud vandeadvokaat sisuliselt, et enda õiguste kohtulik kaitsmine on "kalastamine" suuremate summade saamiseks. Jättes märkimata, et praeguste mittevaraliste kahjuhüvituste suurused on oluliselt madalamad kui esindajatele makstud õigusabikulud.

Minu hinnangul vajab tänane meediaruum isikute õiguste järgimise kohalt tugevat korrastust. Korrastatus tuleb paraku vahel ka kahjuhüvitistest. Seetõttu on õigustatud regulatsioon karistuslike kahjuhüvituste näol. Vaatamata TV3 ja tema esindaja seisukohale, arvan, et oma õiguste kaitsmine ja kaitstus on õigusriigi üks olulisi komponente, julgus minna kohtusse, maksta riigilõiv (üsna arvestatav summa) ja kaitsta enda au on ainuõige samm.