Ida-Tallinna keskhaigla on väitnud, et nemad on äriühing, kelle ülesanne on teenida kasumit, nad tegutsevad avatud konkurentsi tingimustest ning võitlevad turul teiste haiglatega patsientide pärast. „Olgem nüüd ausad, kas see siis teiste haiglate kohta ei kehti? On nad nii unikaalne haigla, et keegi teine haigla nii ei tegutse?“ küsib Sule.
Sule ütles, et õigusruum, kus haiglad tegutseme ja finantseerimise tingimused, millest sõltuvalt arengukava haigla toimetavad, on kõikidele haiglatele sarnane.„Mina ei saa küll öelda, et Eestis oleks õigusloome nii paika pandud, et ühed haiglad on kuidagi eelistatud või teised välistatud. Õigusruum on kõigi jaoks üks,“ nentis ta.
Haiglajuht märkis on riigil võimalused haigla rahakasutust kontrollida.„Kui mingi on asi vaja paika panna, siis arvan, et riigil on piisavalt võimalusi kord majja panna.“
Sule lisas, et kui seadused võimaldavad eri tõlgendusi, tuleb vaielda niikaua, kuni selgub tõde.
„Kui seaduse tõlgendamised on erisuunalised, siis on võimalik seadusandjal ehk riigil teha nii, et seadused on ühtepidi tõlgendatavad ja üheselt mõistetavad. Kui rahandusministeerium on ühel arvamusel ja ITK teisel arvamusel, siis selgus peab majja saama. Ei saa lubada, et seadus lubab kahteviisi tõlgendamist, see on ebanormaalne. Kui osapooltel on erinevad arusaamad, lahendab asja kohus,“ rääkis Sule.
Tänane Äripäev kirjutab, et Ida-Tallinna Keskhaigla on loonud pretsedenditu olukorra, kus haigla seaduserikkumisele pole hakanud peale riigikontrolli ega rahandusministeeriumi hammas. Võimude korduvate märkuste kiuste pole haigla tänaseni korraldanud ega avaldanud ühtki riigihanget.
Seotud lood
Rahandusministeeriumi menetlus sundis Ida-Tallinna Keskhaigla sügisest riigihankeid korraldama.
Tänane Äripäev kirjutab suurest ärist, milles paljud haiglad on nii mõnelegi arstile korraga nii tööandja kui ka äripartner – maksavad tohtrile palka ja ostavad samas tema firmalt ka miljonite eest meditsiinitarvikuid.
Ida-Tallinna Keskhaigla on loonud pretsedenditu olukorra, kus haigla seaduserikkumisele pole hakanud peale riigikontrolli ega rahandusministeeriumi hammas.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.