Säästu hoovad on riigi käes

Kahjuks Eestis ehitustegevust sisuliselt ei juhita. Protsess on pigem juhuslik, et mitte öelda kaootiline. Näen selget vajadust luua majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi juurde ehitusamet, mille kaudu ehitustegevust juhtida. Ehitusameti vastutada oleks, et töötataks välja energiatõhusate hoonete soovituslikud tüüplahendused ja kasutuseeskirjad.

Samuti on vaja korraldada arhitektidele ja inseneridele täiendkoolitusi, kus õpitaks tundma energiatõhusa hoone toimimise põhimõtteid ja tüüplahendusi. Kortermajade kõrval peavad riiklikud energiasäästuprogrammid laienema ka eramutele.

Viimane aeg on kehtestada riigihanke pakkumismenetlustes avaliku raha eest ehitatavatele objektidele energiatõhususe miinimumnõuded. Riik ja omavalitsused peavad maksumaksja rahaga targalt ümber käima - kõik koolid, haiglad, lasteaiad, administratiivhooned tuleb ehitada maksimaalselt energiasäästlikena. Riigi eeskuju innustab ka teisi energiasäästu panustama. Vastavad Euroopa Komisjoni juhised pole paraku Eestis rakendust leidnud. Kokkuhoidu tuleb jõulisemalt kaasata energiatootjad ja seada neile kohustus säästa igal aastal teatud kogus energiat.

Riigi ülesanne. Riigi selge ülesanne on suunata energiasäästuprogrammid ennekõike puudustkannatavatele elanikele. Vastasel juhul tõukavad üha kasvavad energiahinnad veel suuremat osa elanikkonnast vaesusesse ja riik maksab hinnatõusud kinni sotsiaalabi kaudu.