Elektriturg avaneb õige pea, kas tarbijal on piisavalt infot?

Eesti elektriturg avaneb täielikult juba poolteise aasta pärast. Praegu on elektriturg avatud osaliselt, andes elektri müüja valimise õiguse hinnanguliselt 30-35 protsendile tarbijatest, keda nimetatakse vabatarbijateks.

Vabatarbija põhiliseks õiguseks avatud elektriturul on võimalus otsustada, kellelt ja mis tingimustel ta elektrit ostab. Sellise õiguse realiseerimise eeldusi on mitu. Olulisemad neist on: kõigi turuosaliste võrdne juurdepääs võrgule, et elektri tootjad, müüjad ja tarbijad saaksid omavaheliseks kauplemiseks kasutada võrdsetel tingimustel elektrivõrku; hästitoimiv elektri hulgiturg, et oleks elektrit, mida osta-müüa; mitme konkureeriva elektri müüja tegutsemine turul, et oleks, kelle vahel valida; tasuta, lihtne ja kiire elektri müüja valimise ja vahetamise reeglistik, et tarbija saaks hõlpsasti elektri müüjat valida ja vahetada, suheldes selleks soovitavalt ainult uue elektri müüjaga ning kartmata seejuures rahalisi kulutusi; harmoniseeritud andmevahetuse mudel, mis võimaldaks elektri müüja valimiseks ja vahetamiseks vajalikku infot tarbijate, müüjate ja võrguettevõtjate vahel korrektselt ja kiiresti ning soovitavalt elektroonilisel kujul vahetada.

Õpime kogemustest. Euroopa Liidu liikmesriigid, kus elektriturg avanes täielikult kõigi kodu- ja äritarbijate jaoks juba 1. juulil 2007, on teinud uuringuid, mis näitavad, et tarbijad valivad elektri müüja eelkõige hinnast lähtuvalt. Täiendavad otsustuskriteeriumid on veel meeldiv kliendisuhe, infomaterjalide ja lepingute selgus ning keskkonnasõbralik energiaportfell. Kuidas on aga olukord Eesti vabatarbijatega, kelle õigus osta suletud elektrituru hinnaga elektrit lõppes 1. aprillil 2010, kui vabatarbijad, kelle aastatarbimine tarbimiskohas oli 2 GWh või rohkem, pidid hakkama elektrit ostma vabaturult?

Vähest huvi elektribörsi vastu võib põhjendada nii info kehva kättesaadavusega (elektrituruseaduses börsiregulatsioon praktiliselt puudub, Nord Pool Spoti koduleheküljel avaldatud börsiinfo on inglise keeles), börsi garantiide kulukusega (püsigarantii on 10 000 eurot, lisanduvad muutuvsuurusega tagatised) kui ka elektriga kauplemise kogemuse puudumisega.

Arvestades vähest huvi elektribörsi vastu ja üksikuid riigihankeid, saab järeldada, et enamik vabatarbijatest on kas jätkanud oma senise müüjaga nüüd juba vabaturu tingimustel põhinevat elektri ostu või pidanud läbirääkimisi mitme konkureeriva pakkumise pinnalt mitme müüjaga ning valinud endale ühe või mitu sobivat elektri ostu võimalust.

Kuidas osta elektrit? Soovitused, mida vabatarbijatele anda, võiksid olla järgmised:

koostada tuleks eelneva tarbimisajaloo ja tulevase tarbimisprognoosi detailne ülevaade;

kindlaks tuleks määrata ostu periood ja ostetava elektrienergia kogused;

teha viia riskianalüüs (eelarve, müüja usaldusväärsus, hinna kõikumine);

kõikidelt müüjatelt, keda lisaks võrguettevõtjatele on Eestis hetkeseisuga neli, tuleks võtta pakkumine (sh võimalike lisateenuste kohta, nt energianõudluse juhtimine, energiasäästu abinõud) ja neid omavahel võrrelda, vajadusel pidada ka läbirääkimisi.

Eelneva pinnalt saab langetada otsuse ja sõlmida ühe või mitme müüjaga lepingud või otsustada kätt proovida elektribörsil kauplemisega.

Tarbija vajab rohkem infot! Tarbijatele oleks kindlasti abiks, kui Nord Pool Spoti elektribörs avaldaks Eesti elektrituru osalistele börsiinfo eesti keeles. Samuti aitaks tarbijat, kui elektri müüjad levitaksid rohkem infomaterjale. Suur kasu oleks ka riigist, kui majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning konkurentsiamet panustaks turuosaliste informeerituse parandamisse, mis lõppkokkuvõttes aitaks kaasa sellele, et tarbijatel oleks võimalik elektri ostmise võimalusi paremini realiseerida.

tekst> Toimetuselt: Praegu on Majandus- ja Kommunikatsioonimi-nisteeriumis väljatöötamisel/kooskõlastamisel/arutlusel elektrituruseaduse suured muudatused (nii taastuvenergia toetused, elektrituru avamine jne) kui ka maagaasi seaduse muudatused. Sügiseks soovitakse muudatused vastu võtta.