Uuring: inimesed taunivad korruptsiooni varasemast enam

Eestiliste hoiakute mõjutajaks on ka rahvus – eestlased on märksa vähem nõus altkäemaksu maksma (28%) kui mitte-eestlased (47%). Samuti eristuvad naised (29%), kes on meestest (40%) märksa vähem altimad korruptiivselt käituma.

Ministri sõnul torkab uuringutest silma, et noored kipuvad vähem tegevusi korruptiivseks pidama ja on rohkem valmis korruptiivselt käituma (67% valmis maksma). „Samuti paistavad silma tallinlased, kes on korruptsiooni osas kõige sallivamad, samas kui siinsed ettevõtjad oskavad korruptsiooni paremini ära tunda ja aktsepteerivad seda ka kõige vähem.“

Tallinna elanikud peavad korruptsiooni levinuks ja Tallinna ettevõtjad peavad ettevõtluse takistajana teistest enam ohuks ametnike ja poliitikute äraostetavust (33 ja 34%). Tartu ja Lõuna piirkonnas on need numbrid märksa madalamad (vastavalt 24 ja 14%). Enim on kokku puutunud korruptsiooniga väikeettevõtete juhid ja väiksema käibega ettevõtete juhid, kes peavad ka ise ametnike korruptsiooni ettevõtluse takistuseks. Samas on sama sihtrühm ka ise uuringu järgi valmis korruptiivselt käituma.

Samuti rõhutas justiitsminister, et korruptsiooniküsimused ei ole vaid avaliku sektori probleem, sest korruptsiooni võib esineda ka erasektoris. „Seetõttu on heameel tõdeda, et näiteks kartellikuritegude menetlemisel on Eesti riik teinud suuri edusamme. Eelkõige tänu konkurentsiameti arenemisele oleme jõudnud selleni, et on ka reaalset tegevust vaba turu ja võrduse tagamisel. Näitena iga-aastase kriminaalstatistika koostamisel saame kartellikuritegude reale kirjutada nüüd suurema numbri kui nulli – möödunud aastal näiteks arvu 16.“

„Suureks edasiminekuks on ka see, et igas prefektuuris on korruptsioonile spetsialiseerunud politseinikud. See on väga vajalik lahendus, kuna korruptsioon on üks kõige keerulisematest kuritegudest ning ressursse kulub juhtumite lahendamiseks väga palju,“ selgitas Michal.

Minister lisas samas, et edusammudest hoolimata on korruptsioonivastases võitluses ka mitmeid kitsaskohti, millega tuleb kiiremas korras tegelema asuda. „Näiteks on suur probleem see, et senini ei ole suudetud luua ühtset elektroonilist rakendust kohalike omavalitsuste ametlike dokumentide väljapanekuks – see peaks läbipaistvuse suurendamiseks ometigi elementaarne asi olema. Ka ei toimi piisavalt hästi omavalitsuste sisekontrollisüsteem.“

Michali sõnul on edaspidi kavas panna üha suuremat rõhku tervishoiusektori pettuste vähendamisele ning teha selleks koostööd sotsiaalministeeriumiga. Sügiseks valmib justiitsministeeriumis ka põhjalik analüüs, mis näitab ära selle valdkonna kitsaskohad ja pakub lahendused.

2011. aastal on riigil plaanis jätkata korruptsiooni ennetavate tegevustega – lähiajal kavandab justiitsministeerium koos rahandusministeeriumiga praktilist veebipõhist abimeest ametnikele, kel võib tekkida küsimus, kuidas käituda keerulises olukorras ning kes soovivad teada, mis on lubatud või mitte. Justiitsministri sõnul on kavas käsiraamat avalikustada veel enne suve algust ning ta avaldas lootust, et selgem arusaamine sellest, milline tegevus on seaduslik ja milline mitte, on tulevikus korruptsiooni ennetamisel ja vähendamisel suureks abiks.

„Samuti annab 2010. aasta korruptsiooniuuring selge vihje, et riigil tuleb suhelda nende sihtrühmadega, kes täna korruptsiooni ei märka või on sellele altimad. Eesmärk on kujundada suhtumist korruptsiooni taunitavamaks ja vähendada inimeste valmisolekut ise korruptiivselt käituda,“ rõhutas Michal.

Korruptsioonivastase strateegiaga aastateks 2008–2012 ning 2010. aasta aruandega saab tutvuda siin.