Uus referendum: kas Island maksab panga võla?

„Ei“ leer aga väidab, et kokkuleppe heakskiitmine tähendab Islandi majandusele finantsriski võtmist, mille tegelikku suurust ja tagajärgi pole võimalik hinnata.„See on sama hea kui blankoveksli väljaandmine,“ ütles agentuurile Bloomberg „ei“ leeri kampaaniagrupi Advise juht John Helgi Egilsson.

Tegelik summa, mis tagasi maksta tuleb, sõltub Islandi krooni kõikumisest ning samuti sellest, mida suudetakse päästa Landsbanki pankrotipesast. Osa hinnangute järgi võib nende varade müük katta isegi kuni 90% Suurbritannia ja Hollandi valitsuselt nende riikide kodanikele kompensatsiooni maksmiseks võetud laenu põhisummast. Intressi tuleks Islandil hääletamisel oleva uue kokkuleppe järgi maksta 3-3,3% (varasem kava nägi ette 5,5%).

„Meil on silmad kinni seotud ja nüüd tuleb meil minna valimiskasti juurde ja seotud silmadega oma otsus teha – eriti tarka otsust siit oodata ei maksa,“ ütles  Islandi Bifrosti ülikooli politoloog Eirikur Bergmann.

Kui kõrvutada Islandi ja Iirimaad, kelle suhtes heideti omal ajal võllanalja, et neid kahte riiki eristab vaid üks täht ingliskeelses nimekujus ja kuus kuud (enne kui ka Iirimaa pangandus kokku kukub – toim), siis tänaseks näib Island kriisist isegi jõudsamalt toibuvat kui Iirimaa. Iirimaale laenamise hindavad turud praegu kordades riskantsemaks (CDSide alusel) kui laenu andmise Islandile.

Ka Islandi majandus näib halvemast üle olevat. Islandi kaubanduskoda hindab, et läinud aasta jäi viimaseks majanduslanguse aastaks. Tänavu prognoositakse Islandi majandusele 2-3% kasvu, inflatsioon on alanenud 2% piirile, töötus püsib aga alles jätkuvalt kõrgel 8,5% tasemel. Võrdluseks prognoosib IMF Iirimaal tänavu SKP kasvu 0,9%, töötus riigis on 14,9%.

Kas kokkuvõttes tuleb kriisist vähemate vermetega välja Iirimaa või Island, on täna veel vara öelda. Iirimaa ei ole seni oma pankade kreeditore kaasvastutama pannud, ehkki võimalust on Euroopa Keskpangalt ja ELi ametnikelt taotletud.

Islandi valitsuse ja majandusekspertide peamine argument selle poolt, et Hollandi ja Suurbritanniaga saavutatud kokkuleppele „jah“ öelda, on, et see avab Islandile uuesti tee rahvusvahelistele kapitaliturgudele – IMFiga sõlmitud abipakett (4,6 mld dollarit) saab sel aastal läbi. Samuti oleks see samm piirangute kõrvaldamise suunas, mis kehtestati kivina kukkunud Islandi krooni stabiliseerimiseks kapitali liikumisele.

Kui Island hääletab taas „ei“, läheb vaidlus Euroopa Vabakaubanduspiirkonna kohtusse, mis majandusekspertide sõnul võib lõppkokkuvõttes Islandile kulukamaks minna. Reitinguagentuur Moody’s on hoiatanud, et "ei" korral jääb Island ilma investeerimisjärgu reitingust, mis lükkab edasi võimalust, et Island omal jõul kapitaliturgudelt laenu saaks. Ka välisinvestorid on äraootavad.