ELi ministrid arutavad abi Portugalile

Kui seni on jälgitud vaid eelarvedefitsiiti ja riikide võlakoorma taset, siis kriis näitas, et neist indikaatoritest üksi ei piisa – Iirimaal ja Hispaanial olid need näitajad kriisi puhkemise eel paremas korras kui euroala tugeval keskmel.

Nüüd on välja pakutud algne nimekiri näitajatest, mida jälgima hakata – ajalehe Wall Street Journal andmeil kuuluvad loetelusse jooksevkonto seis, rahvusvaheliste investeeringute netopositsioon, tööjõu ühikukulud, erasektori võlg, avaliku sektori võlg, erasektori laenu kasv, eluasemehinnad, osa eksporditurul ning reaalse efektiivse vahetuskursi muutused. Kõigile näitajatele tuleb kindlaks määrata ka ülem- ja alampiir ning tänane rahandusministrite kohtumine on esimene kord, mil teemat tõsisemalt arutama hakatakse.

Protsess ise on kolmeetapiline. Esmalt eristatakse indikaatorite kontrollväärtuste alusel riigid, mida peaks detailsemalt analüüsima. Analüüs näitab, kas tasakaalustamatused on olemas ning kas need ohustavad euroala toimimist ning seejärel võib liikmesriigile anda poliitikasoovitusi. Kui aga antud soovitusi korduvalt ning järjekindlalt ei täideta, võivad järgneda sanktsioonid, mis on oma iseloomult sarnased defitsiidi- ja võlaprobleemide korral rakenduvatega. Seire tulemusel on võimalik varem reageerida konkurentsivõime languse ilmingutele (nt astuda samme tööturul) ja mullistuste tekkimisele (kinnisvara), selgitas uue süsteemi eesmärki rahandusministeerium.

Suuri vaidlusi on ennustatud indikaatorite kontrollväärtuste kindlaks määramisel ning olulised erimeelsused valitsevad ka sellistes küsimustes, kas näiteks Saksamaa suurt jooksevkonto ülejääki tuleks käsitleda samasuguse hälbena nagu suurt jooksevkonto defitsiiti. Eestile on oluline, et analüüsi käigus ehk enne tasakaalustamatuste tuvastamist võetakse arvesse ka riigi eripära.

Selle süsteemi edust sõltub edaspidi rahaliidu ladus toimimine ning seda on peetud euroala reformi nurgakiviks.

Pärast seda aga, kui Portugal kolmapäeval välisabi palumisest teatas, võtab ilmselt see teema suure osa nõupidamise ajast. Olukorra teeb keerukaks Portugali valitsuskriis, kus ükski partei ei taha lähenevate erakorraliste valimiste eel nõustuda valusate reformidega, mida abi andmise eest vastu nõutakse. Teisalt kasvab vastuseis ka abi andvates riikides – euroala abipakettides osalemisest on saanud terav valimisdebati teema Soomes lähenevate parlamendivalimiste eel. Sel põhjusel on praeguseni lahenduseta euroala ajutise kriisifondi EFSFi tegeliku laenuvõime tõstmine.

Abi saamiseks tuleb Portugalil rakendada kokkuhoiumeetmeid, mis lähevad kaugemale neist, mis riigi parlament läinud kuul maha hääletas, põhjustades valitsuskriisi. „See pakett peab olema eriti range, kuna vastasel juhul pole sel mingit mõtet,“ ütles Soome rahandusminister Jyrki Katainen tänase kohtumise eel. „Pakett peab olema karmim ja ulatuslikum kui see, mille parlament maha hääletas,“ vahendas Bloomberg.

Portugali abivajaduse suuruseks on hinnatud kuni 90 miljardit eurot ning selleks on euroala abifondis praegu vahendid olemas.