Pabermärkmikust näeb oma reaalset koormust

Mu märkmiku ülesehitus on lihtne. Esmalt tuleb aastaplaan, minu eesmärkide pilt ja olulisemate tegevuste jaotus aasta lõikes ning seejärel käesoleva ja kahe järgmise kuu lehed - iga päeva kohta eraldi leht. Nii on mul kirjutamiseks piisavalt ruumi. Kalendri järel tuleb hetkel käsilolevate projektide loetelu ning olulisemate projektide plaanid. Kõige lõpus on mitmesugused märkused ning ideede lehed - ideede lehe serval on indeksikleeps, et saaksin selle kiiresti avada, kui soovin uut ideed kirja panna.

Pabermärkmiku plussid: näen oma reaalset koormust; kirjutades mõtlen; seda on mõnus käes hoida; see ei vaja elektrit, seda ei pea laadima.

Kaalusin pabermärkmiku asendajana ka iPadi, kuid oli mitu mõtet, mis mind tagasi hoidsid. Esiteks tuleb iPadi laadida. Teiseks kahtlustan, et poes oleks veidi topakas käia, ostunimekiri iPadil näpus. Pealegi, e-raamatute lugemiseks eelistan Kindle'it, mis on oluliselt vähem edev ja palju mõnusam seade, mida pealegi ei tule laadida iga päev.

Ega ma muidugi Outlookist täielikult ei loobunud, see pole kavaski. Outlookis on endiselt kirjas pisiasjad ja meeldetuletused, kuid sisuliste asjade planeerimine käib paberil. Ja ma tunnen end mõnusalt.