Aafrika vajab enim suuremat teadvustamist

Saabudes Addis Abeba lennujaama, võtab teid varsti vastu suur silt: "Welcome to Ethiopia! Sorry we are under construction!" See lause iseloomustabki ilmselt kõige paremini praegust "Aafrika Brüsselit", kus asub Aafrika Liidu peakorter ning üle 120 välisesinduse - riigi rahvaarv kasvab 3% aastas, majandus 11% aastas juba viis aastat järjest ning valitsus soovib parandada linna väljanägemist nii esinduslikuks kui võimalik.

Miks me arvame, et Aafrikas on vaid nälg ja viletsus? Riigipöörete hulk on Aafrikas võrreldes varasemate aastakümnetega oluliselt vähenenud, aga Euroopale on koloniaalpärand jälje jätnud. Retoorikas räägitakse "Aafrika lahendustest Aafrika probleemidele", kardetakse iga hinna eest sõna "neokolonialism" ning arvatakse, et ainus lubatud sekkumine Aafrika riikide siseasjadesse on rahalise abiga. Aitamine on populaarne, kuid abiraha tekitab ka ebanormaalset hindade tõusu sarnaselt maavarariikidele ja rahva kaugenemist riigist, sest haridust ja ravi õpitakse küsima rahvusvaheliste organisatsioonide käest, kes jõuavad kaugemale kui riik.

Aafrika on uus Hiina? Hiinlastel on muud mured - napib tooraineid ning Hiina tööjõudki muutub juba kalliks. Nii nagu eestlased nägid võimalusi Ukrainas ja Gruusias, leiab Hiina ettevõtja, et Aafrika tehas kordab Hiina edulugu.