Tööstused otsivad kasvu jätkumiseks jõudu

Soome, Rootsi ja Saksamaa tööstustoodangu aastased kasvud jõudsid 2009. aasta keskpaiga ligi 20protsendisest langusest plusspoolele eelmise aasta alguses ning see tendents on jõuliselt jätkunud. Eelmise aasta lõpuks olid kasvunumbrid pea kahekohalised: kolme kuu keskmised aastakasvud (sept-nov 2010) olid Soomes 8,5 protsenti ning Rootsis ja Saksamaal ligi 11 protsenti. Numbrid ületasid kindlalt euroala keskmist ca 7protsendist kasvu ning peegeldavad Aasia osatähtsuse suurenemist riikide ekspordis. Tööstustoodangu kasvu toetab uus globaalne toorainehindade tõusmise tsükkel.

Eesti kasv viiteajaga. Eesti tööstustoodangu kasvu taastumine on toimunud eelnimetatud kaubanduspartnerite suhtes väikese viiteajaga, kuid olnud seda jõulisem. Ootuspäraselt veavad Eestis tööstustoodangu kasvu paljuski samad tööstusharud kui põhjanaabritel. Võrreldes Soomega annab Eesti tööstustoodangu kasvust proportsionaalselt suurema osa elektroonika ning masinate ja seadmete tootmine.

Tööstustoodangu tugevuse märgina kasvasid Soomes novembris kõik suured tööstusharud. Soome statistikaameti andmetel näitas märkimisväärseimat kasvu energiatoodang - aastatagusega võrreldes 14 protsenti. Järgnes metallitööstus (v.a elektri- ja elektroonikatööstus) 13,8protsendise aastakasvuga. Puidutööstuse 4,8protsendine kasv jäi keskmisele alla ning toiduainetööstus näitas nagu Eestiski väikest kasvu. Erinevalt Eestist oli kiireima kasvuga tekstiili, rõiva- ja nahatööstus (31 protsenti). Lähtuvalt globaalse autotööstuse võidukäigust näitas Rootsis eriti head tõusu autotööstus (40,5 protsenti). Kasvu tugevuselt järgnesid farmaatsiatööstus, fabritseeritud metallitooted ja masinad. Võib järeldada, et tööstussektori tugevus avaldus majandusharude mitmekesisuses ning orienteerituses kiiresti kasvavatele turgudele.