Eesti rahvuslik väljakutse: tuumajaam 2022

Tuumajaama eripära on, et pärast rajamist on tema elektrihind fikseeritud 60 aastaks. Euroopas polnud 1980. aastail tuumajaamad kuigi ökonoomsed, kuid vaid kümmekonna aastaga, kui fossiilsete kütuste hinnad tõusid, jäid kulud tuumajaamades samaks ning nad on praegu tõelised rahalehmad - omahind on 15-20 eurot/MWh ja turuhind 500-80 eurot/MWh. Söeelektrijaamad on aga kaldumas kahjumisse, sest söe hind kerkib ja CO2-le on tekkimas reaalne hind alates 2013. See muudab ebaökonoomseks ka Eesti põlevkivielektri.

Väidetakse, et Eestis kulub tuumajaama rajamiseks 15 aastat, kuna meil pole riiklikku infrastruktuuri. Ajakulu sõltub protsessidest ja valikuist, aga ennekõike sellest, kui tõsiselt teemat võetakse. Kui seda ei võeta kui riiklikult olulist teemat, vaid kitsalt majanduslikku probleemi või ühe erakonna teemat, on ebaõnnestumine tõenäoline. Nagu Leedus.

Eesti on mitut asja võtnud väga tõsiselt ja olnud edukas. Maailmas ei usutud, et Eesti krooni valuutakomitee süsteem töötab. Töötas. Ei usutud, et saame kiirelt NATOsse ja ELi. Oleme mõlemas. Veel aasta tagasi pidas rida arvamusliidreid lootusetuks Eesti europüüdlusi. Nüüd on meil eurod taskus. Need olid riiklikud prioriteedid. Tuumajaam väärib sama. Tegu on kahtlemata väga suure väljakutsega poliitiliselt, administratiivselt ja majanduslikult. Kuid see väärib küünlaid. Kõik alternatiivid on oluliselt halvemad.