Kaubandus väljus masust ja sisenes euroaega kosunult

Kaupmehed kartsid, et euro tulek võib mõneks ajaks halvata klientide tarbimisindu, nagu näitab viimati eurotsooniga liitunud Slovakkia kogemus. Seal langes eurole ülemineku järel kogu jaekaubandus jaanuaris võrreldes detsembriga tõesti tervelt kolmandiku, ka veebruar püsis samal tasemel. Ent Slovakkia puhul euro tulek mitte ei vähendanud kaupluste käivet, vaid enne euro tulekut käive ajutiselt kasvas. Slovakkia kroon ei olnud eelnevalt euroga seotud ning tarbijad otsustasid osa kulutusi veel enne rahavahetust ära teha. Tervikuna kasvas tavaliste jaekettide käive 2009. aastal Slovakkias 1,2 protsenti. Eestis oli toona sama näitaja masuaastale omaselt miinus 15 protsenti.

Euro pole praeguse seisuga tarbimist oluliselt vähendanud. Seda saan rääkida Kaubamaja kontserni kuuluvate kaupluste näite varal. Küll on tarbijad kogu riigis hoogsalt kiruma hakanud hinnatõuse, mis pannakse pea alati euro ja selle kattevarjus toimetavate kaupmeeste süüks. Kütet sellesse lõkkesse lisavad omakorda poliitikud, püüdes lähenevate valimiste künnisel rahvaga ühte sammu astudes kasvatada populaarsust. Maailm siiski nii must-valge pole ja poodnik saeks tarbijat lollitama asudes seda oksa, millel ise istub. Tuues taas näite Saksamaalt - Euroopa ühest jaekaubanduse etalonriigist - saan siinseile Aldi või Lidli järgi õhkajatele öelda, et sealgi tõusid mullu hulgikaubanduses hinnad aastaga tooraine kallinemise tõttu kokku 5,6 protsenti. Midagi sarnast toimus statistikute andmeil 1981. aastal, kui hulgihinnad kasvasid aastases lõikes 7,7 protsenti. Seega oli tegu erakordse aastaga.

Looduskatastroofid, nagu Venemaa metsapõlengud, India ja Hiina üleujutused ning ikaldused, tõstavad tooraine hindu ja seega numbreid hinnalipikul kauplustes, mitte eurole üleminek.

Tarbija taskust tuleb ka Tallinnas mullu suvel kehtestatud müügimaks. Kaubamaja kontsern maksis 2010 pealinnale 18,7 miljonit krooni müügimaksu, enam kui viiendik mullu kogutud maksusummast. Tänavu tuleb meil Tallinna koormisena loobuda umbes 2,55 miljonist eurost (40 miljonist kroonist). See on ligemale viisteist korda rohkem, kui olid kontserni (tehnilised, personaliga seotud) kulud seoses eurole üleminekuga. Unustada ei saa ka elektri hinna hüppelist tõusu, mootorikütuste jätkuvat kallinemist jne. Kõigel sel pole midagi pistmist euroga.

See, kas euro kasutuselevõtt on mõjutanud siinseid hindu, ei paku huvi ainult eestlastele. Soomlaste majandusväljaanne Taloussanomat täheldas, et euro tulek Tallinnas üldiselt hindu ei muutnud. Siinsele kaubandusele on selline reklaam igal juhul soodne ning lisaks turistidele loodetavasti julgustav ka eurokalkulaatoritega varustatud umbusklikele eestimaalastele.