Väärtpaberiturgudel tuleb 2011. aasta veel parem kui 2010

Usun, et see suundumus jätkub ka alanud aastal, sest nii majanduse taastumine, euro tulek kui ka OECD liikmelisus on toonud meile palju positiivset vastukaja rahvusvahelises meedias.

Kauplemisaktiivsust peaks soodustama ka uuest aastast rakendunud investeerimiskontode süsteem eraisikutele ning paranenud keskkond võtmetöötajaid motiveerivate aktsiaoptsioonide väljastamiseks.

Uued börsiettevõtted. Kasvanud huvi Eesti ettevõtetesse investeerimise vastu saab parima väljundi siis, kui börsile tuleb uusi ettevõtteid ja see on teine põhjus olla optimistlikum kui aastal 2010. Lõppenud aastat mõjutas kahtlemata oluliselt riigi soovimatus talle kuuluvate äriühingute osalusi kohalike väikeinvestorite või pensionifondidega jagada. Eesti Energiast räägiti, kuid juttudeks see jäigi.

Maailma börsidelt leiame ridamisi riigi osalusega energeetikafirmasid ning raudteede, lennujaamade ja sadamate operaatoreid, sest tugev ja hästi toimiv kapitaliturg on üheks riigi edu aluseks.

Praegu võtab enamik Eesti ettevõtteid oma tegevuse rahastamiseks laenu pangast. Kohalik kapitaliturg on väga piiratud. Kohe, kui laenukraanid koomale keerati, olid ka ettevõtjad hädas, sest alternatiivi justkui polnud.

Kui riik suurima turuväärtusega ettevõtte puhul ütleb, et riik parem laenab ise ja annab laenuraha ettevõttesse, selle asemel et kaasata kapitali turult, siis annab ka riik sõnumi, et laen on parim lahendus. Näiteks Leedu energeetikafirmad on kohalikul börsil noteeritud. Uusim Balti börsiettevõte Litgrid kuulub peamiselt Leedu riigile ning on oma olemuselt meie Eleringi sarnane. Leedus toimub praegu aktiivne energeetikasektori ümberkujundamine ja valitsus on selgelt öelnud, et osa kapitali kavatsetakse selleks kaasata just börsi kaudu.

Seega on riigifirmade omanikeringi suurendamine laiem teema kui vaid Tallinna börsi huvi. Loodan, et pärast valimisi jätkub valitsusel julgust riigiosaluste börsile toomise teema juurde tagasi tulla.

Esmaemissioonid. Börsiettevõtete loetelu ei peaks aga loomulikult sõltuma vaid riigi tehtavatest otsustest. Eelmisel kevadel toimunud Premia Foodsi IPO näitas, et ka väiksemas mahus uusemissioonid võivad olla edukad. Lisaks tõstsid nii Eesti Energia ümber toimunud arutelu kui ka sügisel koostöös EASiga Eestis korraldatud teabepäevad paljude ettevõtjate teadlikkust börsist kui rahastamiskanalist.