• OMX Baltic−0,42%314,42
  • OMX Riga0,26%938,51
  • OMX Tallinn−0,18%2 147,71
  • OMX Vilnius−0,66%1 503,06
  • S&P 5000,21%7 707,98
  • DOW 300,22%53 463,05
  • Nasdaq 0,16%26 331,09
  • FTSE 1000,14%10 743,35
  • Nikkei 225−3,16%65 326,42
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%98,05
  • OMX Baltic−0,42%314,42
  • OMX Riga0,26%938,51
  • OMX Tallinn−0,18%2 147,71
  • OMX Vilnius−0,66%1 503,06
  • S&P 5000,21%7 707,98
  • DOW 300,22%53 463,05
  • Nasdaq 0,16%26 331,09
  • FTSE 1000,14%10 743,35
  • Nikkei 225−3,16%65 326,42
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%98,05
See firma on viimastel aastatel langeva käibega AS PKL, mis kuulub Eesti Merelaevanduse ekskaptenile Grigori Oništšenkole, endisele SORVVO jälitusametnikule Rein Tõntsonile ja Luksemburgi fondile.
Majanduskomisjoni aseesimehe soov on hoolimata keerulisest, merendusterminoloogiast kubisevast argumentatsioonist lihtne. Praegu võivad Muuga sadamasse seilavate tankerite kaptenid ise otsustada, millal nad puksiirid randumiseks laevale vastu kutsuvad. Eelnõu järgi peaksid tankerid tellima puksiirid vastu 14 meremiili kaugusele Muuga lahte ehk lootsipunkti. Seni on tankerid puksiire vajanud alates umbes kahe meremiili kauguselt.
Kallo ettepaneku läbimineku korral kallineks Muuga sadamatasu laevaomanikele. "Võrdleksin seda ettepanekut sellega, kui mees viib naise autoga bussijaama. Naine läheb bussi ja hakkab Tallinnast Tartu poole sõitma. Samas mees otsustab aga ikkagi millegipärast bussile autoga järgneda, kuigi mingisugust ohtu naisele ei ole," kommenteeris Muuga sadama kapten Ülo Kikas keskerakondlase ettepanekut.
Kallo ütles, et kui kohustusliku pukseerimise punkt oli kaks korda riigikogus välja hääletatud, kutsusid nad PKLi esindajad merendusnõukoja istungile. "Nemad kinnitasid veel kord, et üle 3% laeva makstavatest tasudest puksiiritasu ei moodusta. Selle summa pärast ei jää aga ükski suur tanker Muugale tulemata," rääkis ta.
ASi Tallinna Sadam juhatuse liikme Allan Kiili sõnul omaks seadus otsest negatiivset majanduslikku mõju väga mitmele ettevõttele - suurte tankerite Muugale mittetuleku korral jääks olulisest tulust ilma nii Eesti Loots, Eesti Raudtee, Muuga sadama terminalioperaatorid, Tallinna Sadam kui ka Eesti riik. "Logistikasektoris vääriks selline tegu kindlasti aasta logistikateo auhinna väljaandmist, paraku küll negatiivses võtmes," kommenteeris Kiil seadusemuudatust.
Puksiiriteenuse kohustuslikuks muutmine tooks ASile PKL miljoneid kroone lisatulu.
Tavaliselt vajab tanker puksiire 1,5-2 meremiili kaugusel kaist. Puksiirlaevad - enamasti vajatakse 2-3 puksiiri - "sätivad" tankeri kai äärde turvaliselt paika. Praegu võtab see puksiiridel aega 1,5-2 tundi. Lähtudes PKLi hinnakirjast (töötund 650 eurot) ulatuks praegune puksiirikulu laeva kohta 5200 euroni ehk umbes 81 400 kroonini.
Kalev Kallo idee järgi peaks aga tankeri, mille veeväljasurve on 70 000 tonni ja suurem - umbes 250 meetri pikkused ja pikemad laevad - eskortimine ja pukseerimine algama juba 14 meremiili ehk 26 km kaugusel Muuga sadamast. See võtaks 3-4 tundi ning maksaks 7800 eurot, kui tanker telliks appi kolm puksiiri. Sama summa peaks uuesti välja käima, kui alus puksiiride saatel Tallinnast lahkuks.
PKLi nõukogu juhi Rein Tõntsoni kinnitusel ei saaks nad suurt kasu. "Ülemöödunud aastal käis Muugal sada kõnealuse suurusega tankerit. Kui need kõik oleksidki PKLile tulnud, oleks see tähendanud umbes 350 000eurost lisakäivet. Sellest nüüd rikkamaks küll ei saa," märkis Tõntson.
Tankerite kohustuslikuks pukseerimiseks Muuga sadamasse ei ole siiski vajadust, kommenteeris plaanitavat seadusemuudatust pärast asjatundjatega konsulteerimist riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas.
Kevadel eelnõu menetlemine parlamendis tema sõnul katkestati.
Olete komisjonis eelnõud kevadest menetlenud. Algselt hääletasite kohustusliku pukseerimise punkti sisse. Hiljem olete sellele koos IRLiga vastu olnud. Miks?
Hääletasime kevadel suures saalis eelnõu menetlemise katkestamise poolt, et paljuski just selle teema kohta lisainfot koguda.
Praegu näeme, et need mõttepausid on olnud igati vajalikud. Väljasõiduistungil nii ASi Tallinna Sadam kui ka hilisematel töörühmade ja komisjonide koosolekutel on leidnud kinnitust, et tankerite kohustuslikuks pukseerimiseks ei ole vajadust.
Veel nädal tagasi toimunud eelnõu töörühma koosolekul selgitasid seda väga veenvalt kompetentsed praktikud Eesti Merelootside Ühingust.
Kuna kohustusliku pukseerimise punkt oleks praeguse seisuga kasulik ainult ASile PKL, siis kas Keskerakond üritab riigikogus korrata nn Tamme Auto seaduse süžeed?
Ma ei tahaks tegeleda oletamisega. Kahtlustuste esitamine on teiste ametkondade pädevuses.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 17.08.26, 09:00
Riia ärikeskuse arendaja pakub 8,5% aastase tootlusega tagatud võlakirju
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

71.1%
17.5%
11.4%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele