Ettevõtja vedas kriisist välja

Peamiselt tulenes Eesti II kvartali majanduskasv tööstustoodangu kasvust. Sellest "imelisest" kasvust on palju räägitud, reeglina kantakse see odava tööjõu või odava alltöövõtu arvele. Tahaksin vastu vaielda - olen vestelnud paljude ettevõtjatega ning külastanud paljusid tehaseid ja talusid. Leian, et Eesti tootjad on olukorraga kohanenud. Ma leian ka, et valitsuse sammud avaliku sektori kulude kärpimisel võimaldasid erasektoril olukorraga kohaneda. Tehased kärpisid kulusid ja püüdsid tõhusamalt tegutseda, ent nad otsisid ka uusi turge. Kui enne kriisi eksporditi 20% toodangust, siis see number on tunduvalt suurenenud! Meie konkurentsieeliseks ei ole kvantiteet. Tegelikult toodame üsna tavalisi asju kõikide tööstusharude väärtusahelate kõikides osades. Me peamiseks eeliseks on paindlikkus. Me töötame Euroopaga samas ajavööndis, samade äristandardite järgi ja täidame tellimused kiiresti. Nii pole sugugi üllatav, et krooniliseks muutunud jooksevkonto defitsiit on kadunud. Eelmise aasta algusest on jooksevkonto igas kvartalis olnud ülejäägis.

Tagasi vaadates võime öelda, et sisenõudlusele keskenduvad sektorid kasvasid liiga kiiresti. Naasmine tegelikkusesse on pühkinud ülemäärase nõudluse, jättes paljud töötuks. Tööpuudus küll enam ei kasva, ent on ohtlikult kõrge. 1,3 miljonist elanikust moodustab tööjõud ca 690 000 inimest. Neist 128 000 on töötud. Me ei saa rääkida stabiilsusest enne töötuse langemist alla 10%.

Jah, oleme läbinud kiire majandusarengu, kuulume OECDsse, ELi, NATOsse, peagi ka eurotsooni. Loodan, et areng kujuneb stabiilsemaks. Ka majanduse struktuuris peaks valitsema tasakaal. Liialt ebakindel on tugineda üksnes kõrg- või nanotehnoloogiale. Tahaksingi võtta hoo maha püüdluses teadmistepõhise majanduse poole ja teha ettepanek liikuda integreeritud laiapõhjalise majanduse poole. Teadmispõhises ühiskonnas on vaja igat liiki teadmisi, ka selle kohta, kuidas majandada pagaritöökoda.

Ettekanne konverentsil "Rootsi Äriauhind 2010", 26.10.2010