- OMX Baltic0,07%308,36
- OMX Riga0,00%900,07
- OMX Tallinn0,19%2 102,56
- OMX Vilnius0,15%1 452,65
- S&P 500−1,4%7 368,52
- DOW 30−0,05%51 685,56
- Nasdaq −2,14%25 607,67
- FTSE 100−0,09%10 428,85
- Nikkei 225−3,55%69 788,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,8
- OMX Baltic0,07%308,36
- OMX Riga0,00%900,07
- OMX Tallinn0,19%2 102,56
- OMX Vilnius0,15%1 452,65
- S&P 500−1,4%7 368,52
- DOW 30−0,05%51 685,56
- Nasdaq −2,14%25 607,67
- FTSE 100−0,09%10 428,85
- Nikkei 225−3,55%69 788,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,8
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Allan Martinson: eduka firma loovad koos gaas ja pidur
Enne edu läbitakse ka põrkumisfaas, mõnikord jääb üks asutaja ajaloo jaoks tundmatuks, tagaplaanile, rääkis ta. Vastandid on hästi vajalikud, lisas Martinson täna IKT-konverentsil "Visioonist lahendusteni" esinedes.
Hea test, kas idee töötab, on tema sõnul 30 sekundi reegel: ettevõtte asutaja peab suutma selle aja sees oma emale öelda, kes on klient, mida sa tema heaks teed ja miks oled parem kui konkurent.
Arvestada tuleb, et idee teeb teel eduni läbi korduvaid kannapöördeid. Enamik tuntud ettevõtteid ei tee täna seda, milleks nad alguses on loodud, lisas Martinson ja tõi näiteks Skype'i, Flickri ja PayPali.
"Neid kannapöördeid tuleb korduvalt teha, sellest pole mingit pääsu, see ongi asja ilu," lisas ta. Heal start-upil võiks olla raha ja aega kahe-kolme kannapöörde tegemiseks, märkis Martinson.
Läbikukkumine pole tema kinnitusel probleem, vaid probleem on aeglane läbikukkumine. "Euroopas arvatakse, et läbikukkumine on paha. Ei, läbikukkumine on vajalik," märkis ta. Läbikukkumise tuvastamiseks on vaja vahe-eesmärke, mis võiks olla kas igal kuul või lausa nädalal, lisas Martinson.
Start-up on nagu väike laps, kes õpib käima: ta peab kiiresti reageerima ja õppima, mis töötab ja mis mitte, rääkis Martinson. Kiirus on parim start-upi edu tõenäosuse suurendaja ja nälg on parim kiirendi, lisas ta.
Martinsoni sõnul on start-up aeg firma tegevuses, kus ta alustab nullist ja jõuab esimese miljonini, kas siis miljon rahaühikut käivet või miljon kasutajat. Arvatakse, et start-up algab ideest, aga see on vale. Absoluutselt kõik start-upid algavad inimestest ja nende kokkupuutumisest, kinnitas ta täna konverentsil esinedes.
Asi pole tehnoloogias, äriplaanis ega ka mitte ärimudelis, vaid inimestes. Esimene instinkt on vaadata, mis inimesed nad on, mis on nende väärtused, mis neid motiveerib, kuidas suudavad koos töötada, kirjeldas Martinson enda kokkupuuteid alustavate ettevõtjatega. Ja kui ma leian tiimi koostööd tegemas ka pühapäeviti kell viis, alles siis on nad väga pühendunud, rääkis Martinson.
Invesorit kaasates arvestage, et ta on tunduvalt hullem kui teie naine – näiteks ei saa te end investorist lahutada, rääkis ta.
"Visioonist lahendusteni 2010" on pikkade traditsioonidega infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni konverents, mis käesoleval aastal toimub juba 12. korda.
Täna Tallinnas TTÜs aset leidva konverentsi ettekandjate seas on Heikki Haldre, Igor Rõtov, Keith Silverang, Kersti Uudla, Margus Uudam, Taavi Kotka, Bridget Cosgrave, Erkki Truve, Marjam Vaher, Mart Laar, Rain Laane, Raivo Vare, Sten Tamkivi, Tanel Tammet, Siim Puskai ja Üllar Jaaksoo. Konverentsi avas president Toomas Hendrik Ilves.
Seotud lood
Igal aastal Eestis arvutiteaduste valdkonna lõpetanutest saaks mehitada ühe IT-ettevõtte, ütles Arengufondi nõukogu esimees Raivo Vare tänasel IKT-konverentsil "Visioonist lahendusteni".
Eesti IKT-firmades makstavad kõrged palgad saavad ettevõtete konkurentsivõime pärssijaks, ütles Webmedia juht Taavi Kotka.
Igas maailma suurlinnas peaks olema kasutusel üks Eestist pärit idee, sõnastas Eesti IT Akadeemia projektijuht Üllar Jaaksoo ambitsiooni siinsetele IKT-firmadele esinedes.
Peame mõtlema, kas sisemaine konkurents on ikka oluline, ütles president Toomas Hendrik Ilves tänase IT-konverentsi avakõnes haridusest rääkides.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele