- OMX Baltic−0,41%315,04
- OMX Riga0,46%936,99
- OMX Tallinn−0,46%2 144,43
- OMX Vilnius−0,47%1 509,7
- S&P 500−0,69%7 691,76
- DOW 30−0,22%53 343,4
- Nasdaq −1,33%26 289,71
- FTSE 100−0,07%10 720,14
- Nikkei 225−3,16%65 326,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,84
- OMX Baltic−0,41%315,04
- OMX Riga0,46%936,99
- OMX Tallinn−0,46%2 144,43
- OMX Vilnius−0,47%1 509,7
- S&P 500−0,69%7 691,76
- DOW 30−0,22%53 343,4
- Nasdaq −1,33%26 289,71
- FTSE 100−0,07%10 720,14
- Nikkei 225−3,16%65 326,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,84
Kahetsusväärsel kombel on viimasel ajal levinud taastuvenergia toetuste muutmise kohta palju väärarusaami ja eksitavat käsitlust, kus üksikisikute ja -firmade huvid on seatud kõrgemale tarbija huvidest. Riigi energiapoliitika on tunduvalt mitmetahulisem, kui pealiskaudsel käsitlemisel näib.
Riigil on olemas energiapoliitika ja arengukavad, mis sündisid tuliste debattide käigus - Eesti riigi eesmärk on tagada varustuskindlus võimalikult väikse keskkonnakoormuse ja põhjendatud hinnaga.
On selge, et taastuvenergia kasutamine elektritootmises peab Eestis kasvama. Oleme võtnud Euroopa Liidu ees kohustuse jõuda aastaks 2020 25%-lise taastuvenergia osakaaluni energia lõpptarbimises (soojus, elekter, transport kokku). Eesmärgi täitmiseks tuleks toota ca 2 TWh taastuvelektrit. Praeguse subsiidiumi (84 senti/kWh) juures tähendaks see aastast kulu ca 1,68 miljardit krooni. Samas näitas konkurentsiameti analüüs, et suur osa taastuvenergia tootjaist teenib tulusust 20-40%. Sellest poleks ehk lugu, kui see toimuks reguleerimata turu tingimustes. Aga olukorras, kus liiga suure kasumi maksab kinni subsiidiumi kaudu tavaline elektritarbija, pole ülemaksmine õigustatud.
Kui praegu on hinnatõus kujunemas majanduse keskseks murekohaks, siis elektri hinna langus kuni 9 senti kWh kohta on üks olulisemaid vahendeid hinnatõusu ohjeldamiseks.
Eestile on jätkuvalt võtmetähtsusega täiendavad investeeringud energeetikasse, kuid see peab olema tarbijale jõukohane. Pikaajaliste eesmärkide elluviimiseks on vaja parandada ka vigu. Ja taastuvenergiatasude määr senisel tasemel on viga. Majandusministeerium mõistab taastuvenergiatootjate muret, mis puudutab investeeringute kaitset. Kindlasti ei lase me juhtuda olukorral, kus taastuvenergia tootjad lähevad põhjendamatult pankrotti.
Taastuvenergia toetuse suurus peaks meie ettepanekul hakkama sõltuma elektri turuhinnast. Kui turuhind on kõrge, ei ole vaja niipalju toetust ja vastupidi. Tootjatele oleks garanteeritud 10% tootlikkus varadelt, mis on Euroopa kontekstis mõistlik pakkumine.
Palju on näidatud näpuga ka biomassi kasutamisele Eesti Energia põlevkivi kateldes, mis annab täpselt samamoodi tulemuseks väiksema põlevkivi kasutamise ning puhtama elektri. Lihtsalt sellepärast, et tegemist on suurema ettevõttega, ei peaks teda ebavõrdselt kohtlema.
Varustuskindluse toetust uutele põlevkiviplokkidele, mille suurus sõltub CO2 hinnast, võib nimetada julgeolekutasuks. Eleringi juulis avaldatud varustuskindluse raport ütleb otsesõnu - vaatamata taastuvenergeetika võimsuste juurdekasvule on Eesti ilma uute põlevkiviplokkideta elektritootmise mõttes alates 2016. aastast defitsiidis. Põlevkiviplokkide toetuse juures on oluline märkida, et selle finantseerimine ei jää elektritarbija kanda, vaid kava kohaselt maksab riik selle kinni heitmekaubanduse tuludest.
Arvestades, et 1,2 miljardi aastase kuluga saame ligi 600 MW varustuskindlust tagavaid jaamasid, saame võrreldes taastuv- ja koostootmiseelektrile makstavate summadega ühiku kohta tunduvalt rohkem energiajulgeolekut. Seda auku, mis tekib suurte põlevkiviplokkide sulgemisest (suurte katelde direktiivile mittevastavuse tõttu), ei suuda katta ei tuuleelektri- ega koostootmisjaamad. Taastuvenergia osakaalu tuleb suurendada, kuid ka tulevikus on oluline roll koostootmis- ning põlevkivijaamadel.
Ehk arutada tuleb selle üle, kuidas maksta nii palju kui vajalik ja mitte rohkem. Nii lihtne see ongi.
Seotud lood
Juulis lisandus 4 üürnikku
Riias arendatav Preses Nama Kvartālsi ärikeskusega lisandus ainuüksi juulis neli uut üürnikku. Uute tulijate seas on digitaalse kasutajakogemuse disainiga tegeleva ettevõtte kontor ning mitu teenusepakkujat – pilatese stuudio, kohvik ja lõunasöögirestoran. Esimesed üürnikud kolivad keskusesse juba 2027. aasta jaanuaris.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Oksjonile laekus üks vastuväide
3
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Oksjonile laekus üks vastuväide
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Oksjonile laekus üks vastuväide
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Oksjonile laekus üks vastuväide
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele