- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,25%7 711,76
- DOW 30−0,02%53 559,99
- Nasdaq −0,52%26 402,42
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,81
- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,25%7 711,76
- DOW 30−0,02%53 559,99
- Nasdaq −0,52%26 402,42
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,81
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maaomanik: KKTtahab kingitust
"Olles Kiviõli Keemiatööstuse finantsseisuga keskmiselt paremini kursis julgen seda väita," kommenteeris Reisman, kelle sõnul pole Kiviõli Keemiatööstus sisulise ettepanekuga maaomanike poole pöördunud.
„Ilmselgelt loodetakse sellele, et riik lahendab asja jõupositsioonilt ja teeb keemiatööstusele maksumaksjate arvelt 3,3 miljardi kroonise kingituse,“ kommenteeris Reisman.
Reismani arvutuste järgi hoiab KKT valitsuses sundvõõrandamist läbi surudes kokku umbes 3,3 miljardit krooni, mis kuluks tooraine sisseostmisele.
Pärast põlevkivi töötlemist teeniks aga KKT saadud koguse põlevkiviõli müügist juba ca 11 miljardit krooni, lisas Reisman.
Reismanil on kahju, et tehase omanik oma töötajatest ei hooli, kui ta on valmis oma kasumiahnuse nimel need inimesed ohvriks tooma.„Aga väited, et kivi saab varsti otsa, ei vasta tõele,“ lausus Reisman.
Igal aastal kaevandab KKT ligi miljon tonni põlevkivi, kusjuures üle 500 000 tonni moodustab kolmanda sordi põlevkivi, peenema läbimõõduga, mida keemiatööstus õlitootmiseks ei kasuta. Tuleb välja, et koguni pool kaevandatavast põlevkivist läheb lihtsalt raisku, väidab Reisman.
Praeguste tootmismahtude juures on KKT aastane põlevkivi vajadus 400 000 tonni. Samas lebab ettevõttes tänasel päeval eesmärgitult vähemalt 1,5 miljonit tonni kolmanda sordi põlevkivi.
„On olemas tehnoloogia, mis lubab KKT kasutusel olevates seadmetes toota põlevkiviõli ka kolmanda sordi põlevkivist, mis annaks ettevõttele tööd vähemalt neljaks aastaks ilma, et üldse peaks põlevkivi juurde kaevandama või ostma kusagilt mujalt,“ kommenteeris Reisman.
Reismani sõnul ei vasta tõele ka väide nagu poleks Eesti Energia kaevandused suutelised tehase põlevkivi vajadusi rahuldada.
„Aidu karjäär, kust KKT hangib põlevkivi ka praegu, suudab lähima kahe aasta jooksul tagada KKT vajadused aastamahus minimaalselt 500 000 tonni,“ lausus Reisman.
Hetkel kuum
Õlitootmise toorainet kaevandatakse ka Estonia ja Viru kaevandustes, mis töötavad lähiaastatel täisvõimsusel.
Estonia kaevandusmahtusid on plaanis mõne aasta pärast isegi kahekordistada, mis lubab oluliselt suurendada ka teise sordi põlevkivi tootmist.
„Miks mitte kasutada võimalust osta põlevkivi Eesti Energialt ja rakendada juba töötavaid teadussaavutusi, mis lubavad toota tehasel põlevkiviõli, mitte ainult teise, vaid ka kolmanda sordi põlevkivist, selle asemel, et külvata Kiviõli linnaelanikes paanikat ja raisata ilmaaegu riigi maavarasid?“ imestab Reisman.
Reismani arvates on kummaline, et majandusministeerium ja valitsus ei vii enne taolise “kingituse” tegemist läbi mingit kontrolli või isegi põhjalikumat analüüsi, et uurida kiviõlitööstuse väiteid tegevuse lõpetamisest, kui riigilt soodustust ei saada.
„Olen algusest peale hämmastusega jälginud, millise õhinaga on riik ja ministeerium ette valmistamas karjääri laienduse ette jäävate maade sundvõõrandamist ühe täiesti tavalise, kasumi teenimisele suunatud eraettevõtte huvides,“ kommenteeris Reisman
KKT jaoks pole see esimene kord riigilt suuri soodustusi saada – ka riigikogu liikmed ise nimetavad käesoleva riigikogu suurimate möödalaskmiste hulgas nn “Tamme Auto seaduse” läbisurumist riigikogus, millega üks osapool sai täiesti arusaamatuid soodustusi, lisas Reisman.
Seotud lood
Kiviõli keemiatööstuse ja ümberkaudsete maaomanike pikk vaidlus võib tööstuse aasta lõpuks seisata.
Kiviõli linnapea Dmitri Dmitrijevi sõnul teavad nad, et Kiviõli Keemiatööstusel võib põlevkivi otsa saada, sellepärast tegi linn pöördumise ministeeriumide poole, et küsida, mis saaks sel juhul linnast.
Kiviõli Keemiatööstus soovib ettevõte tegevuse jätkamiseks ümberkaudseid maid omandada, kuid läbirääkimisi pole võimalik pidada väljapressimise ja šantaaži õhkkonnas, toonitab ettevõtte esindadaja.
Insener-tehnoloogi Konstantin Trofimenko sõnul on olemas tehnoloogia, mis lubab Kiviõli Keemiatööstuse (KKT) kasutusel olevates seadmetes toota põlevkiviõli ka kolmanda sordi põlevkivist.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Enimloetud
3
Loe lähemalt Äripäeva külastust
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Loe lähemalt Äripäeva külastust
Loe lähemalt Äripäeva külastust
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele