EIB Eesti Energiale antud laenu pärast ei muretse

Intervjuu Eva Srejberiga:

2009. a mais olite Tallinnas ja allkirjastasite Eesti Energiaga (EE) 150 miljoni euro suuruse laenulepingu investeerimisprogrammi rahastamiseks. Täna on EE investeerimisprogramm kriitika all ning võib minna ümbervaatamisele, kas EIB tunneb oma laenu pärast muret?Valimiste eel arutatakse ikka erinevaid asju. Kui lõpptulemuseks on, et muudetakse EE investeerimisplaani või seda projekti, mida meie rahastame, siis tuleb muidugi vaadata, kas meie laen või selle tingimused vajavad ümbervaatamist. Praegu on kõik alles puhas spekulatsioon. Samas on kogu Balti regioonis suur vajadus elektrivõrkude moderniseerimise järele, et energiakadusid vähendada.

Kuidas mõjutas kriis EIB laenutegevust?2008. aasta septembris palusid ELi rahandusministrid meil kriisivastase meetmena laenuandmist suurendada. Viimasel aastal enne kriisi, 2007. aastal, laenasime kokku ca 47 miljardit eurot, mullu 79 miljardit eurot.

Läänemere regioonile andsime enne kriisi 4-5 miljardit eurot aastas, praegu on summa kasvanud kümnele miljardile. Osaliselt on see kasv tingitud ka kriisi ajal Läänemere strateegia käivitumisest – rahastame projekte nii teadmispõhises sektoris kui energeetikas, transpordis, keskkonna alal jne.

2009-2010 ühendasime jõud IFC ja EBRDga ja lubasime laenata Kesk-ja Ida-Euroopa väikeettevõtetele pankade kaudu 24 miljardit eurot. EIB täitis oma lubaduse juba 2009. aastal ning nüüd jätkame. Kogu ELi tasandil laename väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele tänavu kümme miljardit eurot – varasemaga võrreldes on summa kahekordistunud. Oleme leevendanud ka laenu tingimusi – võimaldame EIB laenudest rahastada ka käibekapitali, mitte üksi investeeringuid.

Olete Tallinnas seoses ELi Läänemere Strateegia esimese aastafoorumiga. Mis on regiooni suurimad väljakutsed?Alustaksin sellest, mis meil olemas on. Oleme juba praegu Euroopa tipus innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse poolest, meil on palju klastreid nii regiooni kui riikide tasandil, oleme konkurentsivõimelised ja tootlikud.

Väljakutse on eesliinile jääda, et suuta konkureerida ülejäänud maailmaga. Koostööd tuleb tihendada, üksi on kõik piirkonna riigid liiga väikesed.

Ja Läänemere strateegia on siin hea koostöövorm – see on ELi strateegia, innovatiivne viis, kuidas ELis koostööd teha. Olime esimesed, sest oleme harjunud asju koos tegema. Paigas on konkreetsed kavad ja vastutavad isikud. Juba püüavad ka Doonau äärsed riigid meie eeskujul sarnast koostööd käivitada.

Milliseks kujuneb EIB roll?Saame aidata investeeringuid rahastada, pakkuda pikaajalist finantseeringut. Tänavu plaanime laenu anda kokku ca 60 miljardit eurot – nõudlus on vähenenud, sest osad kliendid on naasnud võlakirjaturule. See on hea märk, et Euroopa toibub kriisist. Läänemere regioonis plaanime tänavu laenu anda kümme miljardit eurot ning ka tuleval aastal 8-10 miljardit. Sõltub nõudlusest.