Aasta 2009: tarbimise ja toodangumahu kukkumine

2009. aasta tõi sise- ja välisnõudluse vähenemise tõttu toidutootjatele kaasa tootmismahtude languse.

2009. aastal toodeti toiduainetööstustes kokku 15,8 miljardi krooni eest toodangut, mis moodustas töötleva tööstuse kogutoodangust 21,6%. Võrreldes eelneva aastaga vähenes toiduainetööstuse toodang umbes 20%, sh eksport langes 12%.

Suurim sektor Eesti toiduainetetööstusest on endiselt piimatööstus (25%), järgnevad lihatööstus (20%), joogitööstus (17%) ning leiva- ja pagaritööstus (12%).

Arvestades asjaoluga, et toiduainetööstuste tuleviku märksõnadeks on funktsionaalne toit, tervislikkus ja tarbijapõhisus, peavad toidutootjad oma tootearenduse suunama just tarbijaile üha tervislikumate ja kasulikumate toiduainete tootmisele.

Kaubandusketid alustasid hiilivalt, kuid jõulisemalt omatoodete ehk private label'ite laiendamist oma kettides, mis raskendasid eestimaiste toiduainete tootmist veelgi - vähempakkumiste hankel Eesti tööstused sageli võitjaiks ei osutu - põhjuseks toiduainete suhteliselt kõrge omahind. Töötuse kasv vähendas nõudlust, mis omakorda viiski odavkaupade, sh eriti odavate private label'ite võidukäigule eelmisel aastal.

Eksport on toidutööstustele eluliselt vajalik, kuna ettevõtetel jääb tootmisvõimsust üle. Meie põhi eksportmaad olid lähiriigid: Läti, Leedu, Soome, Saksamaa ja kolmandatest riikidest Venemaa. 2009. aasta pani tööstusi tunduvalt rohkem ekspordivõimalusi otsima ja uutele turgudele sisenemisvõimalusi otsima. Ekspordikasv oli põhiliselt meie n-ö endise koduturu Venemaa arvel, eriti Loode-Venemaa ja just piimatoodetega ning mõnedel ettevõtetel ekspordimahud kasvasid.

Kui 2008. aastal eksporditi toodangut 5,1 miljardi krooni eest, siis 2009. aastal 4,48 miljardi krooni väärtuses - langus 12%.

Kõige rohkem eksportisid piimatöötlejad (26,1% kogu toidutööstuse ekspordist), järgnesid kalatöötlejad (20,5%) ning liha- ja joogitoojad. Kõige väiksem on pagaritööstuste eksport (vaid 2%), mis on ka arusaadav - värskus on oluline.