- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,25%7 711,76
- DOW 30−0,02%53 559,99
- Nasdaq −0,52%26 402,42
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,81
- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,25%7 711,76
- DOW 30−0,02%53 559,99
- Nasdaq −0,52%26 402,42
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,81
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Garanteeritud rahajõgi
Taastuvatest energiaallikatest elektritootmise äri vundamendiks on 2007. aasta veebruaris elektrituruseadusesse kirjutatud dotatsioonid ning ehkki tuulepargid ja kombijaamad huugavad alles esimesi aastaid, on nende äriseis väga hea. See on üks põhjus, miks konkurentsiamet on toetuste saajad luubi alla võtnud.
Sel aastal prognoosib võrguettevõte Elering maksta tõhusa koostootmise ning taastuvenergia toetusteks ligi miljard krooni. Selle numbri kõrval kahvatuvad nii Leedo praami- kui ka Vichmanni-Pruuli raudteedotatsioonid. Esimesele maksis riik mullu 184 ja teisele 192 miljonit krooni.
Igaüks meist võib elektriarvelt vaadata, kui palju ta kuus taastuvenergia tasu maksab. Paari aasta taguselt kolmelt sendilt kW/h eest on tariif tõusnud juba kolmeteist krooni ligi ja iga suurem leping, mille taastuvast energiaallikast elektri tootja Eleringiga sõlmib, tähendab elektritarbijale uut hinnatõusu.
"Kui täna maksame 12 senti puhta elektri eest, siis 10 protsenti rohkem panustada tulevikku, seda pole palju," arvab OÜ Nelja Energia juhatuse liige Martin Kruus. Nelja Energia seltskond on Eesti Energia kõrval teine suur tuuleparkide rajaja. Õigel ajal projektidega turule tulnuna võtavad nad nüüd esimesi dividende. Kahe töösoleva tuulepargi peale on kogunenud 150 miljonit krooni puhaskasumit, millest 24,3 miljonit määrati omanikele dividendideks.
Omanikutulu saajate hulgas on Freenergy ASi kaudu Hansapanga asutajad Hannes Tamjärv ja Jüri Mõis, aga ka Sylvesteri omanike hulka kuulunud Peeter Mänd, samuti Aivar ja Merit Berzin, Kalle Kiigske, Taavi Raadik, Mart Tooming, Tarmo Rooteman.
Lisaks viidi mõlemast tuulepargist mullu juhtimis- ja edukustasudena välja 7,1 miljonit krooni. Need tasud liiguvadki juhtimisteenust osutavasse OÜsse Nelja Energia, millest osanikud on viimase nelja aastaga võtnud omakorda 30 miljonit krooni dividende.
Kruusi sõnul pole need tasud võrreldes teiste energiafirmade juhtimistasudega midagi erilist.
Suurim kasumlikkus koostootmisjaamadel
Kuid ega tuulejaamad pole suurimad toetuse saajad. Veelgi suuremad summad lähevad mullu tule kateldesse saanud koostootmisjaamadele, mida Eesti Energia Taastuvenergia Ettevõtte direktor Ando Leppiman peab tuuleenergia projektidega võrreldes palju kasumlikumateks.
Nii on näiteks Väo Soojuselektrijaamale (SEJ) aastaga makstud tõhusa koostootmise ning taastuvenergia toetust kokku 121 miljonit krooni, Anne SEJ-le 88 miljonit krooni.
Hetkel kuum
Väo SEJ omanikfirma OÜ Tallinna Elektrijaam teenis eelmisel aastal 389 miljoni kroonise käibe juures 146 miljonit krooni puhaskasumit. AS Fortum Tartu tütarfirma AS Anne Soojus eelmise aasta käive oli 254 miljonit krooni ja puhaskasum 31,6 miljonit krooni.
ASi Fortum Tartu juhatuse liige Mati Meos sõnab, et elektri kokkuostuhinnad on praegu kõrged ning tuule- ja koostootmisjaamadel läheb hästi. "Aga meie oleme alles aasta töötanud ning nii lühikese aja pealt ei saa veel teha üldistusi, kas toetused on liiga suured või mitte. Risk on jaotatud 15-20 aasta peal," selgitab Meos.
Konkurentsiamet uurib majandustulemusi
Konkurentsiameti raudtee- ja energiateenistuse juhataja asetäitja Mare Karotamm räägib, et amet analüüsib praegu toetuste saajate majandustulemusi, kuna eelmisel aastal läks töösse mitu suurt projekti, mis on tänaseks täisaasta jagu toetusi saanud.
Taastuvast energiaallikast elektri tootmine on suur ja üha kasvav äri. Euroopa Liiduga liitudes oli Eestil kohustus taastuvenergia osakaal viia selleks aastaks viie protsendini, kuid tänu kolme aasta eest riigikogus järsult tõstetud dotatsioonile on see number aasta lõpuks juba 12 protsenti.
Kruus kiidab tuuleenergiat, sest tuul on tasuta käes ja personalikulud väikesed ning tema arvates võiks tulevikus Eestis tuuleenergiast toota koguni pool tarbitavast elektrist. Ülejäänud pool siis juba teistest energiaallikatest. Sel juhul moodustaks taastuvenergia tasu elektri hinnast veerandi kuni kolmandiku.
Majandusekspert Heido Vitsur kahtleb aga sellises stsenaariumis: "Kas meil seda alternatiivset elektrit nii palju vaja ongi, sest inimesed maksavad selle kõik kinni. Neile on see hea äri, aga Eesti majandus sellest ei võida."
Seotud lood
Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni juht Eiki Nestor ütles Delfile, et 2007. aastal Riigikogus muudetud elektrituruseadusesse kirjutatud taastuvenergiatootjatele mõeldud toetuste suuruste määramisel peeti silmas energiasektori arengut, mitte kellegi ärihuvisid.
Tänase Äripäeva kaanelugu lugedes tekkis paralleel tsirkusega. Eesti mõjukaimaid inimesi Urmas Sõõrumaa on justkui tsirkusedirektor, kelle piitsalöögi pealekarud tantsima hakkavad.
Riigikogu arvestas elektrituruseaduse toetusemäärade arvestamisel Väo soojuselektrijaama ettepanekutega ja põlgas ära majandusministeeriumi soovitatud määrad.
2007. aastal riigikogus muudetud elektrituruseadusesse kirjutatud taastuvenergiatootjatele mõeldud toetuste suuruste määramine kellegi ärihuvisid arvestades ei toimunud, ütles Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Toomas Varek Delfile.
Riia uue ärikeskuse Preses Nama Kvartālsi ehitus liigub järjekindlalt edasi ning projekt on jõudnud olulisse järgmisse etappi. Kandekonstruktsioonide ja tehnosüsteemide kõrval käivad juba aktiivselt tulevaste üürnike büroopindade väljaehitustööd. Veel 28. augustini saab märkida projekti 8,5% tootlusega lunastustähtajani tagatud võlakirju.
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele