Puudulik energiapoliitika

Taastuvenergia puhul teame, et me tegelik potentsiaal ületab taastuvenergiadirektiivis seatud kohustusliku lae. Tasub julgelt välja öelda, et seame lati kõrgemale ning palju see tarbijale maksma hakkab. Ega siis põlevkivienergeetika odavam tule, juhul kui sektori tegelik keskkonnamõju ning tulevikus lisanduv riigiabi elektrihinda ümber arvutada. Direktiivis toodud kauplemisvõimalused põhjanaabritega oleks riigile oluliseks sissetulekuallikaks. Paraku vaadatakse neist kui pidalitõbistest mööda.

Teiseks, minu arvates pole vähemalt riigi tasandil aru saadud, miks energiaturge avatakse. Vahetult enne turgude avamist tahavad valitsuspartnerid igati tsementeerida kohalike tegijate positsiooni, kas siis läbi eksklusiivõiguste, riigiabi või teiste konkurentsi piiravate mehhanismide. Sellega välistame kogu positiivse, mida likviidne ja konkurentsile avatud turg pakub. Kõik viimaste aastate Euroopa Komisjoni energiaturgude avamisest tehtud mahukad analüüsid ütlevad ühte - mida avatum on turg, seda läbipaistvam on hind, seda rohkem investeeringuid tehakse ja seda optimaalsemalt ressursid jaotatakse. Iseenesest on absurdne, et mina vasakpoolsena pean Äripäeva veergudel parempoolsele valitsusele meelde tuletama avatud turgude tähtsust.

Kolmandaks pole riik suutnud luua investoritele ettenähtavat ja toetavat raamistikku. Võimuliidus ilmnenud vastuolud näitavad, et riigi pikaajaliste energiapoliitiliste eesmärkides ja nende saavutusviisides puuduvad kokkulepped. Tõmblemine põlevkivi kaevandamismahtude, mingite energiatootmisviiside eelistamise, toetusmehhanismide või eksklusiivõiguste üle muudab Eesti energiasektorisse sisenemise riskantseks. Sellest kaotavad nii tarbijad kui ka riik.

On selge, et Eestil puudub läbimõeldud energiapoliitika. Kuniks selline olukord kestab, on minister Partsil oodata tagasilööke ka edaspidi. Tulemuseks on ebamõistlikud investeerimisotsused, energiasektori potentsiaali kasutamata jätmine, põhjendamatult kallid energiahinnad ja oht varustuskindlusele.