Teder viis vee hinna riigikohtusse

Õiglased on need hinnad siis, kui kohalik omavalitsus on veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste hindade kehtestamisel lähtunud konkurentsiõiguse üldpõhimõtetest ning kehtestanud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenustele hinnad, mis on võimalikult sarnased hindadega, mille eest vee-ettevõtja müüks kaupu n-ö tavapärastes konkurentsitingimustes.

Konkurentsitingimustes majandab ettevõtja end üldjuhul efektiivselt. Et ka vee-ettevõtja end efektiivselt majandaks, tuleb kohalikul omavalitsusel veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste hindade kehtestamisel hinnata vee-ettevõtja kulude ja nende ulatuse põhjendatust ning hindade kehtestamisel arvestada vaid nende kuludega, mis on põhjendatud. Samuti tuleb kohalikul omavalitsusel hinnata vee-ettevõtjale tagatava tulu põhjendatust ning kehtestada sellised veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste hinnad, mille arvelt poleks vee-ettevõtjal võimalik ülemäärast kasumit teenida.

Kui kohalik omavalitsus on veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste hindade kehtestamisel neid põhimõtteid eiranud, siis on see hindu kehtestav määrus õiguskantsleri hinnangul vastuolus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse ja põhiseadusega.

Õiguskantsleri hinnangul on Tallinna linnavalitsus kehtestanud oma 30.09.2009. a määruse „Tallinna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni põhitegevuspiirkonna veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnad“ seaduste ja põhiseadusega vastuollu minnes.

„Tallinna linnavalitsus ei ole õigesti, see tähendab seadusandja juhistest ja eesmärkidest lähtuvalt reguleerinud AS Tallinna Vesi hinnakujundust nii, nagu seda teeks sõltumatu hinnaregulaator: ta ei ole hinnanud eraldi AS Tallinna Vesi kulude ja nende ulatuse põhjendatust ning on taganud vee-ettevõtjale oluliselt suurema tulukuse, kui saaks põhjendatuks pidada,“ selgitas õiguskantsler. „Seega  pole Tallinna Linnavalitsus kaitsnud tarbijaid turgu valitsevas seisundis oleva vee-ettevõtja ebaõiglase hinnakujunduse eest.“

Õiguskantsleri hinnangul ei ole vaja määruse põhiseaduspärasuse kontrollimiseks võtta eraldi seisukohta, kas vee-ettevõtja ja linna vahel sõlmitud teenuslepingus kokkulepitu vastab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele ning kas AS Tallinna Vesi erastamine oli põhiseadusega kooskõlas. Seda põhjusel, et lõppastmes on määruse põhiseaduspärasuse kontrolli puhul oluline vaid see, kas määrusega kehtestatud hinnad vastavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse nõuetele ja sedakaudu põhiseadusele, mitte aga see, kas määrusega kehtestatud hindadeni viinud teenusleping on seadusega kooskõlas.    

Õiguskantsler taotleb riigikohtult Tallinna linnavalitsuse 30.09.2009. a määruse „Tallinna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni põhitegevuspiirkonna veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnad“ § 1 kui põhiseadusvastase normi kehtetuks tunnistamist.