Põhja-Kiviõli maaomanikud otsivad õiguskantslerilt abi

Omanikud leiavad, et sundvõõrandamisega rikutakse nende põhiõigusi ning tegemist on riigi omavoliga.

Maaomanikud on seisukohal, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) on avaliku huvi sildi all läbi viimas neile kuuluvate kinnistute sundvõõrandamisele suunatud menetlust, teenimaks tegelikult ainuüksi eraisiku – Kiviõli Keemiatööstuse OÜ (KKT) majanduslikke huve. „On mõeldamatu ja põhiõigusi ilmselgelt moonutav piirang, kui kinnistud sundvõõrandatakse olukorras, kus puudub üleüldse kehtiv kaevandamisluba. Selline riigi käitumine viitab riigi omavolile,“ selgub maaomanike avaldusest õiguskantslerile.

Tallinna Ringkonnakohus tegi  09. aprillil 2010 otsuse, millega tühistas KKT-le Põhja-Kiviõli teises põlevkivikarjääris kaevandamiseks väljastatud loa ning tegi esialgse õiguskaitse määruse, millega peatas loa kehtivuse ja keelas kaevandamise Põhja-Kiviõli teises põlevkivikarjääris.

Kohtus maaomanikke esindanud advokaadibüroo Tark & Co advokaat Jaana Penne sõnas, et Tallinna Ringkonnakohtu otsuse jõustumine tähendaks ka seda, et riigi sekkumine maaomanike omandiõiguse teostamisse sundvalduse seadmise kaudu on selgelt põhiõigusi moonutav ning õigusvastasest kaevandamiloast ei saa tekkida mingisugust ülekaalukat avalikku huvi maade sundvõõrandamiseks.  Igal juhul ei ole põhjendatud sundvõõrandamise läbiviimine olukorras, kus vaidlus kaevandamisloa õiguspärasuse üle veel kestab.

Maaomanikud viitavad sellele, et teised õlitööstused, näiteks Viru Keemia Grupp ja Eesti Energia Õlitööstus, on alati põlevkivi sisse ostnud. Sama tegi kuni 2003. aastani ka Kiviõli Keemiatööstus. Seega Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri laienduse sildi all käib jutt sisuliselt Kiviõli Keemiatööstuse tooraine hinnast ehk ühe eraettevõtte kasumlikkuse näitajatest. „Kiviõli Keemiatööstuse põhjendused, et põlevkivi sisse ostes ei suudaks ettevõte ennast ära majandada, oleks ainult siis asjakohased, kui riik oleks ka reaalselt kontrollinud KKT majandustegevust ja selle efektiivsust. Meie andmetel on KKT rentaablus näiteks VKG omast 11 korda väiksem,“ nendivad omanikud oma avalduses.

Maaomanike hinnangul on vale sundvõõrandamise ettevalmistamisel aluseks võetud eeldus, et KKT olemasolev põlevkivivaru on ammendumas. Just hiljuti on keskkonnaministeerium muutnud KKT olemasolevat kaevandamisluba, laiendades Põhja-Kiviõli esimest mäeeraldist 22,7 ha võrra. Vastavalt muudetud loale on mäeeraldisel kaevandatava põlevkivivaru maht 3 185 100 tonni, mis ületab rohkem kui kolmekordselt kaevandamise maksimaalset aastamäära ja ühtlasi õlitehase poolt aastas tarbitavat kogust. Seega peaks KKT-l kaevandatavast varust jätkuma vähemalt kolmeks aastaks.

„Kuivõrd on teada, et sundvõõrandamise menetluse ettevalmistamine toimub KKT kui eraõigusliku isiku huvides, peame vajalikuks, et enne sundvõõrandamise otsustamist kontrolliks riik piisavalt KKT poolt esitavate andmete tõepärasust ja sundvõõrandamise reaalset vajadust. Palume teostada järelevalvet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tegevuse üle sundvõõrandamist ettevalmistavas menetluses ja valitsuse tegevuse üle sundvõõrandamise otsustamisel,“

Maaomanikud on edastanud oma seisukohad kirjalikult ka majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile.