Barroso: keegi ei taha eurost lahkuda, uued tahavad liituda

 „Eesti on oma majandust jätkusuutlikult kohandanud ja on valmis euro kasutusele võtma 1. jaanuarist 2011,“ tõdes ka Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn.

Rehn avaldas tunnustust Eesti distsiplineeritud eelarvepoliitikale, kuid manitses samas, et edu hoidmiseks tuleks samal kursil jätkata ning kiiresti ja otsustavalt sekkuda, kui majanduses ilmnevad uued tasakaalutuse märgid.

Rehn juhtis tähelepanu Eesti senisele rahanduspoliitikale – stabiilset rahakurssi on Eesti kõhklematult hoidnud 1992. aastast saadik. Eesti eelarvedefitsiit on selgelt alla 3% piiri SKPst ning Eesti avaliku sektori võlakoorem muu Euroopaga võrreldes erandlik, märkis Rehn.

„Kui euroala keskmine defitsiit on 75% SKPst,  siis Eestis on sama näitaja 7,5%. Ma kordan, 7,5%,“ ütles Rehn. „See on kõnekas fakt sellest, kuidas Eesti euroga liitumise kriteeriumid täidab,“ ütles Rehn.

Vastuseks küsimusele, kas praegu on ikka vaja tegeleda euroala laienemisega, kui esmane prioriteet peaks olema euro stabiilsuse kindlustamine, vastas Rehn, et paralleelselt Eesti kohta tehtud otsusega avalikustas Euroopa Komisjon täna ka ettepanekud euroala parema toimimise kindlustamiseks. „Me tahame eurokoostööd süvendada, jätkates samal ajal ka euroala järk-järgulist laiendamist vastavalt sellele, kuidas võimalikud kandidaadid täidavad euroga liitumise tingimused,“ ütles Rehn.

Eesti kohta tehtud otsus näitab usaldust euro suhtes. „Järjekord on euroga liitumiseks, mitte euroalalt lahkumiseks,“ ütles Rehn.

„Üks paha asi on siiski kah,“ märkis Rehn. „Siim Kallase allkirjaga rahatähed kaovad nüüd käibelt. Sellest on meil muidugi kahju,“  ütles volinik.